Viimased päevad on kodused olnud. Tipphetkedena võib välja tuua mu tuhina viimaks ometi kõik ungari materjalid riiulitesse paigutada. Ja korraks ringi vaadates tundub nagu midagi poleks olnudki- nagu Budapesti tänavad, mu pere ja kodu, klassikaaslased ja sõbrad, ungari keel ja mälestused on illusioon. Kuidas paigutada kõik nii, et oleks parajalt nii üht kui ka teist?
Ma ei oska 10 sendisega midagi peale hakata või tähendab ühegagi neist. Kuidas nad vahepeal nii tillukeseks on jäänud?
Igaljuhul võtsin Ungarist toodud kokaraamatu välja ja tegin herne, porgandi, paprika, tomati- ühesõnaga köögivilja suppi. Avastasin, et eesti inimestele on rakse selgeks teha, et ungari supp ei ole supp, mis on meie supp. Ta on ju hoopis midagi muud. Emme tegi juba töltött paprikat (täidetud paprika ) ka, mis iseenesest kujutab endast riisi ja hakkliha seguga täidetud paprikat. Otsustasime, et ei hakka kastmega, mis tegelikult ette oleks nähtud, endid sel korral vaevama. Aga toit oli imehea ja kodune.
Järjekordselt olen veenudnud, et terve tuba tuleks ümber tõsta või midagi välja vahetada ja korts on üksikult diivani kõrval. Nii palju inimesi on , kellele tahaks helistada ja kellega rääkida ja isegi kool pole veel peal. Ega mina vist ei tajugi vaheaja piiri, ei oska nagu karta või oodata.
Sujuvalt tuules, ainult et tuleks juba detsember. Jah, tuleks juba nii palju asju, mida ei teagi tahta.
Lõpuks ometi olla abiturient -jaa seda tahaks ma veidi küll, sest ometigi peaks nüüd valmis olema viimaseks keskkooli aastaks, kui mitte rohkemaks.
Ma tahaks juba hirmsasti, et köök valmis saaks, sest see tõotab nii palju muutusi ja neid oleks mul tarvis, kas või, et mitte tunda seda illusiooni mullikest.
Aga harjumine võtab aega ja kas ta otsa saabki.
Lähitulevikus mõtlen , et kolmapäev pole ka ju kaugel ja peaks otsustama, mida teen, kas teen, kellega teen või ei tee üldse.
Uurisime emmega käitumisõpikut, mis mõlemat muigele ajas. Ajab siiani.
Aga Vasemägi andis lubaduse, tulenevalt 3 viimasest aastast ja sellest kavatsen kindlasti kinni haarata.
Leidsin endale järjekordselt hunniku kursuseid ja elu on lill välja arvatud paljude asjade, mida virin paremaks ei tee.
31 YFU suvepäev! Elagu! :)
No comments:
Post a Comment