Teatrielamused. Teater minu silmis on palju muutunud läbi aastate. Eilne oli midagi täiesti uut, mingisugune tahk, mida ilmselt Eestis poleks kunagi nii robustselt näinud. Labane, väga labane ja oli vaid üks poolik hetk, mis kuidagi mind rõõmustas ja, kui sellel hetkel terve tükk läbi oleks saanud, siis oleksin vist öelnud, et ei egas polnud vigagi. Ometigi kestis kõik kokku kolm tundi, pärast sattusime imepäraselt Kelletisse ja olime lihtsalt kuidagi rõõmsameelsed lapsed :)
Väiksemana olin ikka päris mitmeid aastaid vana aasta õhtul Viljandis. See oli selline kummaline alateadvuse kokkulepe, et pärast jõule minnakse linnavanama juurde ja Centrumi kuuse ümber ilutulestikku vaatama. Muidugi on sellest ainult häid mälestusi ja võib-olla ka see huvitav tunne, et pisikese põnnina nii hilja öösel keset linna tädi käekõrval jalutada sai. Niiet mul olid siis alati kahtemoodi aastavahetused, üks kodus, teine linnas.
Praegu tuleb siuke kolmandat sorti kummaline. Lubasin ühe suure uue aasta lubaduse teha, lubasin endale ja kunagi ka Maarjale.
Hea uus aasta saab olema, luban. Parem kui eelmine või vähemalt hulka tublim.
Muideks emm , mu vahetusvanemad saatsid selle sõnumi täiesti iseseisvalt :)

"Ta on alles nagu katkilöödud kruus kildudena ega suuda end veel koguda ... "

Ekke Moor

Tänased tegemised langevad asjalikkuse tähe all. Krapsakas tütarlaps (mina) sõi hommikuks ühe virsli ja kolmveerand paprikat. Teekond oli pikk ja sellistel puhkudel ei jää tõesti üle muud, kui rõõmustada kiirteede olemuse üle. Käisime Györis- üks Ungari suurimaid linnu, ehkki imestasin järjekordselt et Budapestiga ei anna ka teda võrrelda. Meie tegelik sihtpunkt oli siiski Pannonhalma, kuhu kunagi ammu-ammu saabusid Prahast Benediktuse mungad ja rajasid kloostri hiigelsuure mäe otsa. Muideks Pannonhalma kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse, ühesõnaga väga tähtis ja vaatamistväärt paik. Teise maailmasõja ajal oli Pannonhalma Punase Risti kaitse all ja tänu sellele pääses ta pommitamistest ja võtab oma täies hiilguses vastu külalisi ka praegu.
Kogu hoonetekomplekt koosneb kirikust, kloostrist, koolist ja raamatukogust. Kloostris elab ka praegu 50 munka ja sealne kool on parim kogu Ungaris. Õpilased jäävad "ühikasse" ega tohi lahkuda kooliterritooriumilt. Kujutan ette, et eks ta range pea olema, kuid kooli lõpetanutel on vaba pääse ükskõik millisesse ülikooli.
Mis minu jaoks veel huvi pakkus oli asjaolu, et kirik oli kolmetasandiline- kõige kõrgemal altar, kus preester missat peab, siis paik laulmiseks ja munkade palvetamiseks, kusjuures nad teevad ka seda praegu igal hommikul ja õhtul ja kõige madalam osa pinkidele ja usklikele. Kontrastid tasandite vahel olid kordi suuremad võrreldes meie kirikutega.
Ka 1578ndal aastal tehti omamoodi graffitit, kus keegi kiriku külastaja kirjutas ukselävele "Mina olin siin... "
Kõige rohkem vaimustusin raamatukogust, mis oli lihtsalt hingemattev ja kohutavalt suur- suurim oma raamatute kogu poolest terves Ungaris. Kujutasin juba ette, kui huvitav oleks tunde nende raamatute seltsis veeta.
Tegime Juditiga kahepeale posu pilte ka :)

unekott..


kirik seest..

raamatukogu rõõmud ..


Ja lõpuks jõudsimegi Györi, peamiselt küll sellepärast, et me tühjad kõhud meid sinna viisid. Toit oli jubehea, jalutasime keskväljakul ja sõitsimegi koju, sest kuidas sa teed ungarlastele selgeks, et pluss kraadidega keset talve on ju täitsa korras värk.

Nüüd, kus neid "Tähelaeva" saateid sai vaadatud, olen ülelaaditud igasugustest ideedest ja plaanidest ja lootustest . Unistamine on vajalik tegevus ja kas üldse on võimalik üle või liiga palju unistada ?
Käisime kinos- mingisugune progress on siiski toimunud. Film oli üllatuseks ungari keeles. Ei oleks oodanud seda, aga nii kohutavalt huvitav oli. Ehkki mu mõistus ei võtta ikka veel, et mispärast see tarvilik on. Või tõesti on asi nii lihtne, et kõik peitub laiskuses, Szilvia kunagi väitis ka nii. Eks tema tea paremini.
Pangas oli veidi nagu narrimine.. Siin on su kaart, näed jah, aga me ei anna seda sulle. Lihtsalt ilma mingisuguse põhjuseta ei anna, punkt.
Testime mu kannatlikust kaks nädalat, kahjuks ei ole kunagi selles osav poiss olnud.
Siuke kummaline tunne on, et kevad algas. Ja ma unustasin ikka vana-aasta õhtuks plaanid teha.
Rahulolev.. jäin kaamel kaisus magama-naljamees.

teise tulemise rõõmud!

ohhoo, mis tore üllatus, et pangaautomaadid ikka kaarte ka söövad- vähemalt oli ilus tänav!

Õnn, see tabamatu õnn... Unistada ja mitte julgeda elada. "Ja siiski näis säilivat lootus, et me varsti, juba lähimal ajal, saame teada, miks me elasime. Ja et sellel on olnud mingi mõte."

Jõulud on teistsugused, täitsa isemoodi. Jõuluhommikul päistis päike aknast sisse ja pugesin sügavamale teki alla. Vanaema tegi kohvi, jõin üsna kärmelt ja koperdasin maja peal ringi. Judit oli kõigi juures- küll kõditas mind, küll tiris Gergölt tekki pealt, küll raputas Lucat. Otustasin enda tuppa tagasi pageda, ometigi ei saanud ka siin kuigi kauaks rahu. Judit ja Luca olid ukse taga ja palusid mul voodisse pikali heita- kummaline palve mõtlesin mina. Aga niipea, kui pea padjale sain, hüppasid nad kahekesi mu voodisse ja alustasid suuremat sorti kõditamisega.
Pidime Lucaga koertega jalutama minema. Nii kui värav lahti sai, tõmbas Panna end kohe rõõmsa jooksuga minema ja meil ei jäänud üle muud, kui kõhutäis naerda. Kõrvaltvaatajad oleksid ilmselt taibanud, et koerad jalutasid tegelikult meiega mitte vastupidi, aga värkse õhk teeb rinnale head. Jõulukuuse ehitisime kahekesi ja panin valge ingli ka kuusele. Ilmselt jätangi siia ta, et kunagi hiljem meenutada üht valgepäist heledanahkset neidu.
Sättisime end kenasti riidesse ja kingad, mis minu jaoks veidi võõras. Laulsime kuuse ümber ja kõigil oli raske naeru kätte mitte lämbuda- viisitu laul.
Sõime kalaleent(suppi), pärast kala ja eelmisel päeval meisterdatud karulisalateid. Supp maitses täitsa halvasti, kuid see ei paistnud kellelegi meeldivat- tähendab mulle, Lucale ja Gergöle. Jagasime kingitusi ja kuulasime jõulumuusikat. Ajasime juttu ja õues oli 18 kraadi. Kaks päeva varem - 14. Kuidas on võimalik nii muutlik olla ?
Viimased kaks päeva oleme perega vanaemade juures lõunasöökidel käinud. Proovisin elus esimest korda mandariini vahtu. Huvitav ja hirmus magus oli.
Jube väsitavad on jõulud olnud- kummaline, varem pole sedasi arvanud.

tips, tips, tips- suured suvevihma piisad ja õues müristab sest vanapagan sööb silku. nämm.

Kui ma enda filosoofia õpiku avasin, olin entusiastlik. Kummaline, kas pole. Teinekord, kui mõnd raamatut pikka aega riiulilt jälgin, mõtlen seal peituvatele teadmistele, mõtetele.. See võib kesta terve igaviku või vähemalt tunduda sedasi, kuid lõpuks neid rabedaid lehti sirvitsedes, võib-olla peatudes mõnel ka pikemalt, näen, et ei, veel pole päris õige. Seesama juhtus minuga ka 8 aastaselt, kui "Anna Karenina" raamaturiiulilt haarasin. Selles hetkes pidi midagi olulist olema, sest mäletan selgelt südame tuksumist, tumbale ronimist ja emme ütlust, et liiga vara on veel. Ilmselgelt ma ei kuulanud. Möödunud aastal lõpetasin mõlemad osad, vist üsna väheste seas enda klassis, kuid tean, et emmel oli õigus.
Igatsen eestikeelseid raamatuid ja Gailitit- teda vist enim.
Arukus, eelkõige arukus. Kui lõpetasin "Junky" lugemise ei olnudki ma teab, mis häiritud kõigist üksikasjalikest kirjeldustest, kuidas või mis on narkomaani jaoks parim viis manustada mõnuaineid. Pigem mõistsin aina rohkem asja tõsidust, et andes kuradile sõrme, võetakse tõepoolest terve käsi ja tagasitee puudub. See on hullem kui kinnisidee või kõik ahvatlused kokku. Hirmus.
Lõpuks parandasime ka mu akent või tähendab Gyula tuli siia, ronis pingile, madistas aknaraamidega ja väitis, et midagi pole nagu viga olnudki. Muidugi kui välja jätta asjaolu, et magan kahe tekiga ja kuulen hiljaõhtuti tuule vingumist. Ehkki see hääl meenutab jubedalt koduhoovi ja värava kriuksumist ja hiigelsuuri puid, mis koduümbrust ääristavad. Süda on soe.
Mamuska tuli täna meile, hakkas kohe köögis asjatama ja mul meenusid need ameerika komöödiad, kus emadele ikka ja alati tundub, et lapsed enda eluga kuidagi hakkama ei saa. Tegime kahtesorti kartulisalatit. Esimene on äädikaleemes ulpivad kartulid sibulatega ja teine majoneesis kartul ja tomat- huvitav ja lihtne. Lõpetasime jõulukingituste pakkimise ja Gyula koos Gergöga tõid jõulukuuse- homme ehime vahvasti ära ilmselt. Ilm tegi vingerpussi, oh sa vahva ilmataat :)
Kõik on valmis, et väike Jeesus ikka kenasti tulla võiks homnepäev.
Miskipärast on kõht koguaeg tühi viimasel ajal. Äkki tahab lihtsalt talveks sooja saamiseks mingisugust rasvakihti peale koguda. No see oleks küll jubeimelik viis, naljatilk.
kui rõõmustav võib üks muusika olla
kui võimatult hästi võivad ühed küünlad lõhnata
kui külmaks läheb üks tuba ilma ahjuta..

"Kust mujalt küll ammutaksin oma loominguks inspiratsiooni, ideid ja elamusi? Ega siit leia midagi, nendel külmadel kividel, korrastatud parkides sagivailt inimesilt? Põhjamaalane peab üha järjest tundma oma maa hingamist, peab nägema sealset kevadist kirglikku õitsmist, haistma vinguvaid tuuli, kui nad tulevad traavides üle mere. Siin elades on meil vaid üks kasu: hakkame järjest rohkem mõistma ja hindama oma maad"

A.Gailit

kuidas ma edutult oma päeva sisustada üritasin..
üsna sobilik pealkiri tänasele
kõigepealt süütasin küünlad- kokku kolm. Ühel neist pesitseb armas juusteta päkapikk ja ta teeb mu tuju heaks.
Algne plaan oli lugeda palju, minna Ikeasse ja õppida. Tegelikkuses olen voodis vedelenud, üritanud kolme raamatuga algust teha, külmetanud selle rumala akna pärast
Homme hakkan asjalikuks, läen õue ja meisterdan teistega hó emberi, just!
Me sööme kalasuppi jõulude ajal- ee...huvitav :)
Ja kui ma enam loogiliselt sõnu ritta ei sea, masendun. Tahan seda head luuleraamatut, jõuluvana.
Hakkan vist vanaks jääma ja siis mul tuli geniaalne plaan ja issake kui positiivsust täis ma koguaeg olen. Võiks väikeste kapslite sisse panna ja laostada.
Gyula peitis Juditi jõulukingi minu tuppa- loogiline .

ei jõua ära oodata, millal mu uut toitumissüsteemi näete..

Enne jõule.. Viimasel ajal on palju küsitud, kas lähen jõuluks koju. Vist liiga palju, sest kui mõni sarnane kommentaar veel kelle suust paiskuks, muutuksin ilmselt kurvaks või siis kurjaks.. Samas eks ta kummaline tundu kah teistele, jõulud on ikka aeg kodus pere keskis olemiseks.
Eile tegin kõik suuremad koristamistuurid ära. Kuna terve pere kokku tuleb, siis on magamisruumidega väikesed muudatused- ei mäleta enam täpselt millised.
Meeled vajavad uusi muusikaavastusi. Vahel olen isegi enda jaoks liig rutakas. Kuid olen täitsa rahul , et kõik paigas on.
Mu tuba on jahe ja otsustasin, et nüüdsest magan kahe tekiga. Millegipärast tuleb akna vahelt koguaeg külma õhku. Pidingi seda mainima, aga ununeb, kui võimalus on. Mis tähendab loomulikult, et mäletan probleemi vähem kui võiks.
See kõlab halvasti, kui loen. Vigadega- koguaeg vigadega või häälikud jäävad vahele või.. tead, see ei ole ilus.
Eilne sünnipäevapidu oli tore.. Mõtlen , et jah tõesti , ei midagi erilist. Samas ma tunnen end vist alati hästi, sest ikka on inimesi, kelle juurde minna ja rääkida või kes ise tulevad ja räägivad ja mul on maailmavahvaim vend pealekauba. Tegelikult kaks, teine on aga kodus ja omastab mu asju :) Huvitav, kas see lill tuli mu pükste pealt maha ?
Ma olen ikka väga rahul oma Ungari eluga, läeks mu ungari keel ka veel paremaks, oleksin rukkilill kesk viljapõldu .

Ma ei maga palju, aga need kollased kardinad läbi päikese meenutavad küülavalgust, vahvaid oranze seinu ja kuuma ahju prõksumist.
Küünlad, oskamatus, parim lauakatja, saladus :)

Karge põhjamaisus. Viimasel ajal olen palju uudistanud. Vägevaid leide on- Mehhiko jõulumuusika.. Jõuluvaheag hakkas täitsa peale- käisime mootori poes ja postitasin kirjakesi. Maitsesin nagu liimipulk pärast- päh. Eile jõime Virge ja Bencega lumes jalutades sooja glögi. Ja ta määris oma valged kindad just siis ära, kui ütlesin, et ole ettevaatlik! Istenem :) Ma tahaks üks suur lauluingel olla ja hõljuda. Koolinädal oli väga vahva. Kõik klassid jagavad kõigile õpetajatele kommikarpe ja omavahel sokolaade. Miks meil küll selliseid kombeid pole, mh. Eile õpetasin oma inglise keele rühmale eesti laule ja rääkisin lõputult pikalt jõulutraditsioonidest. Ei tundunud üldse kuidagi, et nii palju rääkinud oleksin, aga aega jäi ikka väheks. Ma räägin vist liiga kiiresti, aga informatsioon on ometigi hiiglaslik. Tõepoolest on. Vaheaja tunnet pole üldse, aga jõulutunne küll. Vaheaeg saab kindlasti vinge olema :) Tean juba nii palju asju, mida kellegagi koos plaanis on teha. Ja kui Astrid, Pablo minu juurde mõneks päevaks tulevad, lähme kindlasti uisutama! Nii väga tahan uisuväljal tiirelda. Mõltesin filosoofiat õppida ka muidugi. Oojaa nagu see mul kindlasti õnnestub but hope is the last thing... Ja täna hakkas sadama- sadas nõnda, et kõik mu kiharad olid paksu valget lund täis ja rongijaamas oli Veresegyhàz ainuke paik, kuhu ei sõideta. Küll mul ikka vedas, et Gyula Gergöga Ikeas oli. Mis must saanud oleks? Vaene lapsuke :D Judit oli külalistele imehead kanavormi ja kooki küpsetand- niiet pugisime kolmekesi vahvalt. Tore, et lund paksult on ja külalised siia ei pääse. Ja hea mehhiko muusikat, mida Juditi plaadikogust leidsime..

lumi tuli maha ja valgeks läks maa! ühistranport tsuksib ja õues on vahva külm :) põhjamaine!
mahalia jackson - christmas carols :)
head pehmet patja ja jõulukuuske tahaks..
ilus pehme lumi.

Beirut

Hirmus jahe on õues. Tõmbasin palju head muusikat, mis rõõmustab. Päike on ka õues ja jõulude ajal saab nii palju rahvast kodus olema. Vanaemad ja võib öelda, et nüüd on mul juba kolm venda!
Tahan oma olematu kitarri peal sõrmedega mõne duuri libistada. Peakski laulma hakkama.. Isver, millal see küll viimati juhtus, kas oskangi. Vast ikka..
Kui naljakas, et laupäeval kool on. Kui vahva, et bassein terveks saab. Väike Jeesus tuleb toob jõulukingid ja siis laulame. Jõulupidu on neljapäeval- väike tagasihoidlik sündmus saab olema. Ei midagi ilusti riietumise kohta või kontserdi.
Tuli meelde, et nii ilusalt mängis see kitarripoiss seal jõulupeol ikka.
Alllallaalaaa life is wonderful..
Vana aasta õhtu plaanid tuleb ka ära otsustada. Vahel on halb, kui valikuid hästi palju on. Enamasti ikka on, sest kui just võiks sedapidi olla, et neid oleks , siis pole kunagi. Lume sisse tahaks hüpata, jahhoi! Möödunud aastal said nii ilusad lumeinglid kooli sisehoovile tehtud, kes mäletab ?
Naljakaim kõige juures on see, et täna on 15 detsember, mis jätab mulle umbes täpselt vähem kui kuu, et ungari keel puhtalt suhu saada. Tundes ennast, tean et saan hakkama. Laiskus, laiskus, lase mind lahti!
Ja siis tahaks endale hästi palju trummipulke miskipärast ja isiklikku kitarrimängijat, milleks saaksin vaid ise olla. Teised ei tunneta mind niimoodi, aga see saab nii palju aega jälle võtma, et harjutada midagi uut sisse. Samas kui ma kunagi suureks saan, siis teen bändi! Vot, olgu olla! Ja laulan end hingetuks. Hahahaaaa.
Ja ma tean, et on palju inimesi, kes ootaks, kuidas räägiksin oma päevast üksipulgi, aga ma ei oska. Päriselus võin surnuks rääkida oma päevategemistest ja teen seda siiingi- ungaris, aga niimoodi kirjutada ei saa kuidagi.
Aga mul on üks vahva sõber, üks jube vahva sõber. Ja ta joob hommikukohvi minuga ja kirjutab unejutte.
Liiga palju vaba aega on mulle vist kätte antud.
Jõulud on käes, isegi kirikuõpetaja lausus sedasi. Paluks rõdule ikka sel aastal ka kuuske!
Mõte tulevast eksamist teeb rõõmu- tegevus.
Juurdlen ja ei mõista, kas tõesti.. olen siis nõnda lapsemeelne?

Ja Pablo ja Astrid ja maailmanaljakas reede laupäev.
Reede hommikul jätsime siis Zoraga mõneks tunniks hüvasti- mina metroosse, tema autosse. Ùjpest on ikka imelik kant. Tõsi, mis tõsi ja metroo on kõige äratavam asi varastel hommikutundidel. Jumal tänatud, et autoga kooli käin. Kool möödus igatepidi koolipäevana- sellise keskpärasena, ilma erilise mälestuseta. Pärast lubasin Nyugatisse Karenile vastu minna. Väljas on külmaks läinud ja rongijaam läheb külmaga aina inetumaks. Käisime siis jõululaadalt läbi ja jäime konsultatsiooni hiljaks, aga sellest polnud mitte midagi hullu. Mina sinna konsultatsiooni küll enam kunagi minna ei taha..Mu feladatok on postkastide maailma eksinud, niiet pidin kõike peast tegema.. Hea harjutus ja ma olin niii tubli :) Ennast kiitmast ma ei väsi! Hahahaa. Ja mõtlesin järjekordselt, kuskohast need sakslaste häälepaelad tulevad.
Lõpuks saabus ka Hanna, mille üle mul kohutavalt hea meel oli ja rääkisime maailmaasjust ja Horvaatia reisist :) Nüüd on mul juba hulgim seltsilisi, jeii!
Jõulupidu oli nunnu ja mu pere oli vahva ja kõik tundsid end hästi :) Isegi Lucale meeldis ja Juditil oli hea meel ,et suutsin sedasi teda kõigile tutvustada. Ja siis vaimustusime kahekesi kitarri mängijast ja vau ! milline hääl ja milline falsett! Pärast pugisime piparkooke ja mõtlesime edasist õhtu plaani. Gergö, mina, Astrid ja Pablo otsustasime pubi kasuks nimega Trapèz. Muhe kvaliteetaeg. Poisid lõbustasid end minu kiusamisega, kuid sellepeale sai vaid naerda. Üks tunneb rõõmu, et on mu vanem vend ja teine, et saab mu vanema venna koristajast korterikaaslaseks minna. Naljakas oli ja väga. Rongisõit oli kuidagi pikk koju ja jalutuskäik külm. Aga Astrid nägi maailmanunnu välja selles Pablo hiiglase jopes. Öösel sõime veel hommikusööki ja vajusime magama.
Laupäeva hommik oli väga varajane! Kümme minutit enne 11. hakkasime Astridiga lõunat valmistama. Retsept oli ungari keeles ja otseloomulikult olin unustanud, et mida tegema peab. Kasutasime google translate veidi, aga need seletused olid liig kummalised. Tegime brokkoli püreesuppi 20. minuti asemel hoopis terve tunni. Rullbiskviit murdus pooleks, vahukoor sulas üles, moosipurk ei avanenud, kartulid keesid kas liiga kõvaks või puru ja mikser oli liiga lärmakas. Samas muusika oli hea ja ahjuplaadid tegid ilusad häält , kui nende otsa koperdada. Millegipärast oli Pablo võimeline terve me lärmaka meisterdamisaja magama! Kuidas see võimalik on? Köök nägi hirmus välja, kuid Astrid lohutas mind, et keegi ei tea ju, kuidas restoranide köögid välja näevad, meie näeme vaid tulemust. Tema julgustused viisid nii kaugele, et lõpptulemusena tekkis isegi idee oma saade tekitada, kus inimesed meie moodi asju valmistaks. Vaatajaskond piirduks vaatajaga üks ilmselt. Siiski pesi Pablo hiljem nõud. Jumal tänatud!
Uisutamisega jäid asjad nii nagu jäid, aga Judit pakkus juba vaheajaks välja plaani, et tulgu meile külla mitmeks päevaks ja saaskime uisutada ja talverõõme nautida!
Mu suurepärane vanem vend omastas mu YFU pusa.. esiteks sellepärast, et sinna on kirjutatud yfu ja teiseks, et sinna on kirjutatud eesti – eesti keeles. Vähemalt oli aus vahetuskaup mõneks ajaks, ehkki ta üritas kõigile väita, et andsin selle talle igavesest ajast igaveseks. No way, dude!
Laupäeval lugesin siis raamatut ja jäin jälle magama. Aga ööseks ärkasin üles. Heeh, vahva nädalavahetus.
Ja emme issi tegid ka mulle üllatuse, kui eile helistasid täiesti ootamatult- maailmaarmas :) Ja kui issi mu käest küsis, miks ma nii halvasti räägin, hakkasin naerma ja tuli meelde, kuidas üks saksa tüdruk teepeol rääkis, et oma vanematega oli skypes rääkinud ja kuidas ta isa talt küsis , miks ta nii trullakas välja näeb . Naljakas seosusetu võrdlus .

Karl Sakrits- su sünnipäev on imedepäev- Ungaris sajab lund!

Hei lumelaps, imeilus sünnipäev on sul. Kaeme õue lumme, jookseme hingetuks ja teeme lumeingleid .
Unejuttude maailm algab nüüd ! Ja lumeaeg, mitte küll mul, kuid ausõna nägin mõnd lumehelvest taevalaotuses ekslemas, kui hommikul silmad lahti plõksusid.
Soojad üllatused on ilusad.. Ja kunagi ei saa olla ometigi teisejärguline, tobedus!
Elu on müsteerium.. see vahva keeruline elu!
Tõuse üles ja naerata ja oota 11- mõlemat :)

Äraminekud, kohalolekud, siinolemine ja sealolemine, kaugel, lähedal.
Soojas. Soojas südame lähedal, kaselehtede keskel ja sauna lõhn, mis üheaegselt uimastab ja värskendab.
Talvel on alati külm ja möödunud aastal ka lumi. Õhuke kirme või hunnikute kaupa sulavaid helbeid- ei mäleta.
Vati sees kantud lapsed. Apsud- igasugused. Suured, väiksed, karedad. Veeremine, hüpped. Mulle meeldivad hüpekad ja soe pai ja suured sinised silmad.
Kohutavalt soe, kari õnnelikke segaseid liblikaid. Ja kui silmad ära peita, tugevalt kinni suruda, on üks salajane paik ja imetore kindel rõõm. Imedemaa.
Aitäh !

Kes oli see tark inimene ja leiuts, et interneti kasutust võiks igal võimalikul juhul piirata. Kasumihullus!
Naljaks on kui oled kuskil firma peol ja siis täiesti tühjast kohast haaratakse kraadiklaas ja kontrollitakse temperatuuri. Ma pole pikalt niimoodi südamest naernud.
Tere Tuuli , juhtumisi mainin sind siin.. Täiesti juhuslikult :) Ja olen täiega uimane. Kiired liigutused. Kiire elu- ei aega on , aega tuleb võtta.
Jõulupidu tuleb ja ma ei jõua ära oodata.. ja kui õhtul loed, siis palinkat viskan kindlasti ühe pitsi su auks !  ja pilte tahaks näha ja kindlasti saab jube vahva olema :)Oh, ilusat sünnipäeva tuulidemaa tultsik! puszi :)

Homme hakkan jäjekordselt kokkama- astridile ja pablole ja ei kujuta ette, kuidas või mis saab..

Rühkisin mäest üles ja kõik see vesi voolas mu saabastes ja mütsis ja mantlis. Ühesõnaga olin üsna pahane ja vandusin omaette eesti keeles. Gyula oli kodus, mis oli eriti rumal, sest oleksin võinud ju helistada, et ta mulle vastu tuleks. Aga ta ei ole kunagi nii vara kodus. Tegi mulle siis sooja teed kuni kuuma dusi all olin ja kõik paksud riided, mis kapist leidsin, selga olin toppinud. Pärast üritasin õppida, aga kuidagi ei õnnestunud.
Jehuu, Gyula võitis Bartok raadioga! Igal hommikul kui koos kooli juhtume minema, kuulame klassika raadiot (Bartok raadio) ja osaleme hommiku mängus. Ja nüüd ta siis võitis lõpuks kaks piletit homseks kontserdiks. Niiet homme olen üksi kodus ja söödan koeri, sest Luca läheb ka ööseks kellegi poole või ei tea jäi veidi selgusetuks. Mingi jalgpalli mäng on ka homme minu klassi ja 12nda vahel. Saab vist põnev olema- nõnda nad väidavad. Muhe! Nad kõik ikka muretsevad mu pärast ja hea tunne on nõnda , heeh !

kui leiad sõbra ja ta lahkub teise maailma otsa, kas piisab vaid teadmisest, et seal kuskil on sõber ?