laiskus, laiskus, lase mind lahti!
Pühapäeva varahommikul sõitsime ema ja isaga Viini suunas. Peatusime vaid korra, et bensiini võtta ja täpselt keskpäevaks olimegi kenasti kohal ja parkisime oma auto kesklinna, üsna laadapaiga lähedale. Ilm oli jubedalt külm ja mina tarkpea ei olnud end ka vastavalt riietanud, niiet suutsin ikka päris hirmsalt külmetada ehkki jõin kolm kruusi kuuma veini ja tegin suurejoonelisi võimlemisliigutusi. Hommikul ei olnud ma veel pidanud vajalikuks ka toituda, niiet mingil hetkel jõudsin seisundisse, kus hakkasin end samastama Knut Hamsuni tol hetkel äsjaloetud "Nälg" peategelasega, kes samuti näljase ja külmununa mööda Norra tänavaid hulkus ja aja jooksul hullus.
Hullumiseni ma ei jõudnud, sest sõime enne seda brattwurst mit mustardiga ja langost.
Külmatunne, aga ei läinud hetkeksi üle ja kui kolme tunni pärast alla andsime, siis tundsin, et isegi põselihased oli tuimaks läinud ja sõrmedest kui sellistest ei hakka ma rääkimagi.. Muidugi positiivne oli asjaolu, et saime imeilusad jõulukaunistused jõulukuusele ja kõigest negatiivsest hoolimata oli ju nii ilus see laat ja Viin oma võluga lummas mind järjekordselt ka krampliku külma sees. Kui olime tagasi jõudnud oma sooja Ungarisse, soojendasin end teki all üles ja otsustasin ülejäänud õhtu raamatus seltsis veeta.
Esmaspäeval magasin poole lõunani, pärast mida otsutasin siiski linna minna ja käisime Gergöga kohvi joomas. Rääkisime, siis elust ja olust ja sellest, mida siis edasi võiks õppima minna ja suvistest plaanidest ja mul on ikka pagana vahva vend.Pärast saatis mu veel rongi peale ja leppisime kokku, et neljapäeval läheme koos šoppama ja ilmselt ka kuhugi pittu.
Ricsi tuli mulle rongi vastu ja läksime koos Gösserisse, et seal juttu ajada ja üleüldine catching up :) Kõige vahvam oli aga see, et ka Gàbor otsustas minu pärast siia kohale sõita. Meenutasime siis möödunud aastat ja naljakaid hetki, millest mõni juba parajalt piinlik oli, aga naerma ajasid nad kõik. Hea oli jälle kolmekesi niimoodi järve ääres istuda, ainult Hanna oli puudu..
Vahepeal hüppasin kodust läbi ja Judit oli mulle väikseid šokolaadi jõuluvanasid toonud :) Tegin talle kiire päeva ülevaate ja läksime poistega pègsègi .
Täna olin kasulik ja käisin ka koolis!
Viisin oma lemmikõpetajatele nänni ja inglise keele õpetaja suutis jälle üliarmas olla, selline nagu ta alati oli :) Homme otsustasin täispäevaks kooli minna, et kooli melu võimalikult palju haarata. Järgmine kord tagasi tulles on ju kõik teisiti. Aga usun, et jään alati teretulnuks.

Add caption

minu szalagavato. see hetk, mida olin juba pool aastat oodanud jõudiski kohale ja oli kogu seda ootamist väärt.
peopaika jõudes tegi minu klass just proovi, tüdrukutel olid soengud pähe tehtud ja poistel juuksed kammitud. nad tegid kolm korda läbi, mis minu jaoks oli ülepeapalju.
täpselt kell 18.00 (mis venis vähemalt 15 minutit edasi, sest ungaris ei alga kunagi miski täpselt kell...)algas klasside sissetulek. spordisaali ühest küljest alustati 12A-ga ja teisest lõpetati 13B-ga, mis mõlemad mulle nagu koduklassid. Kõnniti rividekaupa paigale ja algasid kõned. Sellised lõpeatajalikud, samas lõpetamist siiski edasilükkavad positiivsed tervitused 11nda klassi poolt ja direktorilt.
kõik said rinda Imre Madàchi näoga rinnasildid, mille ka mina sain ja algasid tantsud.
Oooooh, oskan ma öelda, kui ilusad olid keringöd ja kui suure ettevalmistesega iga klassi oma tantsud. Enne tantsimisi aitasin tüdrukutel korsette kinni tõmmata ja tegime veel viimaseid sättimisi, et kõik superilus oleks. Ja oli, oli nii ilus, et tundsin kibedust ja kahju ja õnne ja selline segapudru tunne :)
Igaljuhul, pärast olid klassivennad nii vahvad, et kutsusid mind kõik järgemööda tantsima, see olla traditsioon, et kõigi klassiõdedega tuleb ikka kenasti valssi keerutada.
Õhtu piduliku osa lõppedes võtsime ühiselt takso ja sõitsime Astoriasse, seal otsustasime poistega sööma minna ja läksime nö afterpartyle, mis Livingroomis toimus. Maailmavahva oli, sest kõik madàchi õpilased olid enamuses seal ja pidu kestis ikka pikalt pikalt. Bàlinti vend oli mind nõus hiljem veel kenasti koduukseni saatma, mis temast ülimalt kena oli, sest sõitsime pea Ujpesti välja.
Zora tegi mulle hommikul sooje võileibu, rääkisime maast ja ilmast ja tulimegi koju. Õhtul tegime ema ja isaga veel halas pörkölti (kala paprika, tomati ja muude köögiviljadega hautatud) ja sain esimest korda elus teha seda paprikas cucot (kodujuust, paprikapulber, sibul,või ja kindlasti veel midagi) mida nii väga olen armastama hakanud. Niiiet oo happy day!
Kõige parem leid on muidugi, et muretsesin endale ilusa ungari seeliku, mille üle mul kohutavalt hea meel on.
Ühesõnaga tihe ja kordaläinud reede laupäev!

vörösmarty téril on talvelaat jálle. kooli jőudes húppasid kőik mulle kaela ja siuke nunnu oli. harjutasime tantsu- ja mina kaa! kóigepealt siis klassi ühistants, mis täiega naljakas on, lõpus hüppab klassijuhataja veel välja ja väga vinge! veel harjutasime keringöt- ehk siis suurte valgete pulmakleitidega tiirlemist ja valssi. Pärast sain klassivendadega juttu ajada kuni Gabby tantsupartnerit õpetas ja siuke vahva oli. Läksimegi neljakesti - mina,Gabby, Peti ja Bence vörösmartyle, et Bencele talvesaapaid osta ja kuuma veini juua! Nii nämmukas on see alati :) Jalutasime siis lihtsalt huvipärast ringi ja imetlesime laadakaupa. Õhtul saime Juditiga vanas kohtumispaigas kokku ja sõitsime koju. Kesklinnas on nii ilusaks tehtud- puude küljes erinevat tuled ja kaunistused. Õhtul otsustasime, et peaks ju ometi ujuma ka minema ja babaszauna. Istusimegi saunalaval ja rääkisime teemal eesti saun ja pütisaun, kui üks mees meie vestlusega liitus ja küsis, kas Eestis siis vodkat ka saunalaval juuakse.
Péksègist ostsime häid fokhagymas saia-piruka vahelisi värgendusi ja vaatasime kuidas hiigelsuured lumalärtsakad maha langesid, aga nii soe on :) Või vähemalt mulle. Ja eile õhtul kui Gàbor mulle helistas tuli meelde, kui väga ma teda ikka igatsenud olin ja siis helistas veel Ricsi ja venna ja ooh, kui tore :)
Täna õhtul ootab mind ees szalagavato, mida ma vist maailmakõigerohkem üldse ootan. Pärast lähme veel afterpartyle klassikaaslastega ja homme ema ja vanaemaga veinidegusteerimisele. Pühapäeval sõidame Viini , et sealset jõululaata imetleda . Ei jõua ära oodata. Ühesõnaga terve nädalavahetus on suurepäraselt ära sisustatud ja kõik on samamoodi nagu ma seda mäletan. Ja mul on veel kuu aega kehtiv metroopilet ka. heh!

Kohal Ungaris, elus ja terve ja nűűdseks ka válja puhanud. Eile ootasin pea poolteist tundi Praha lennujaamas, kúll lennujaama kohal tiirutades, ooteruumis istudes ja hiljem teise lennukiga muudkui hoogu sissevottes, aga igakord jálle seismajáádes. Lopuks sain kohale, sűda sees húppas ehmatusest, kui lennukirattad maad puudutasid. Judit ja Gyula olid vastas ja ráákisid mulle kőikkőik, mis váhegi viimasel ajal on juhtunud. Sain kiita, et mu ungari keel on vága hea, niiet harjutamisest on siiski kasu olnud, pika aja peale láks endalgi see puisus úle. Káisime sőőmas ja soitsimegi koju. Samu on niiii armas, tápselt nagu Ődőn, aga kolm korda váiksem veel. Otsustasin úlemisel korrusel magada, sest siin on soojem ja őősel árkasin kolm korda úles, tahtmisega úles árgata, aga alati oli kuidagi vara. Hea tunne on kodus olla ja peangi kooli minema, et mitte rongist maha jááda, loodan, et pilet vahepeal miljon korda tőusnud pole, sest mul pole ju sularaha peaaegu uldse.
Uuuu háppi taim ja isegi uuh, uuh, uuh, uuh , kertu , ei tule enam meelde. Heh :)
Budapest , here i come!