Tuesday 26 April 2011

Imelik on öösel hästi magada, mitte et oleks põhjust või veel vähem õigustki, aga kui varahommikul lüpsiku mürin kostma hakkas, tõmbasin teki tugevamalt peale. Tundsin omamoodi mõnugi sellest, et ei pea tormama hakkama ja kuulasin seda varahommikust põrinat.
Teisalt enam nagu ei oskagi kuidagi olla. Väljas on soe, hoiab meele erksa, aga samas on koorem õlul.
Nem tudok veled lenni, nem tudok ùgy èlni.
Muretust tahaks kõige enam ..

Sunday 24 April 2011



Mõtted homse tähe all.

Saturday 23 April 2011

Kauge tervitus

Kes on läinud, see on läinud, ütlesid mu lapsepõlves vanad inimesed.
Kuid see pole hoopiski nõnda.
Nägin, kuidas naised ärkasid teele koidikul, triigitud laiades seelikuis, kõrgkontsaliste, sametmustade kingadega ja mõni meeski astus üle me läve, olime kõik ärkvel.
Lahkuja pöördus veel kord meid vaatama
viipas kergelt ja kompsuke seljas läks päikese poole
mis taganttuule puukroonides istet oli võtnud.

Kes on läinud, see on läinud, ütles mu ema, ärge kunagi leinake taga rändavaid hingi
Kes on läinud, see on läinud, sõnasin minagi, kuid samal ajal sügavas sisimas tundsin, kes kord meil on olnud, see ei saa enam kunagi täielikult meist lahkuda.
Ma mäletan teda, ta laulis veel enne istudes vanal õlest toolil ja tool jäi siia.
Ma mäletan teda, kui ta räästa all tukkus
oma köhinaga üles ajas magava koera, sülitas maha
siis tuli kusagilt välja murelased
ja räästas jäi siia, magav koer ja meie söölad sipelgad jäid ka siia.
Lahkuv noorik vaatas naerdes isa
ja mu isa jäi siia.
Lahkuv noormees vaatas naerdes mu ema
ja mu ema jäi siia

Kes on läinud, see on läinud, ütlesid mu lapsepõlves vanad inimesed.
Ja see pole sugugi tõsi.
Paljud on minu juurest juba läinud, kuid keegi pole suutnud mind jäädavalt hüljata.
Nõnda ma seisan siin nagu see, kellel kedagi pole
ja mul on üks korv mille sees on nad kõik.

Lajos Kassàk

Monday 18 April 2011

mulle ei meeldi mingid asjad niivõrd, et ajab lausa südame pahaks kui neile mõtlen..
kummalisi asju küsitakse minul ja kuidas sa siis vastama peaksid..

strawberry swing- coldplay

Sunday 17 April 2011

Kell on palju, aga aega pole ju kunagi ja kui teda justnagu oleks, siis tuleb ta mõnusalt vedeledes maha visata.
Aga, mida ma siis teinud olen. Kõigepealt loomulikult Saaremaa, Tabivere, Rakvere, Alatskivi ja järjekordselt Rakvere.
Liiviga on nüüd siuke lugu, et ma sain preemia, aga ma ei tea, mis preemia, sest tolle tädi aku sai just asjaliku jutu keskel tühjaks ja pärast suutis seda minu aku teha ja nii ma siis elan teadmatuses. Pole hullu ükskord saab mu telefon laetud.
Rakverre jõudsime täpselt selleks ajaks kui kõik läbi sai, aga käisime Ukuga söömas ja kell oli hirmus palju kui viimaks koju jõudsime.. Seepärast pidin ära jätma ka reisi Tallinna, et Virksi sünnipäevale minna :/
Käisime õhtul veel Omedust läbi-Uku vanavanemad olid just sauna kütnud ja nii saime meiega saunatada. Ülihea oli see pärast pikka autosõitu. Olime varahommikul ju veel Tallinnast rongiga tulnud. Sõime, ajasime juttu ja rändasimegi otsapidi minu juurde, siis sõime jälle. Lõpuks oli selline tunne, et paisume mõlemad lõhki.
Täna sai jalutamas käidud kopratammi juures ja metsa ääres. Tuul oli soe isegi siis kui ta sõrmedevahelt läbi jooksis. Soe päike ja korraks ununeski kõik ära- et maailmakiired ajad on. Ohhooo, ohhoo.. aga siis teeb dagö rõõmu ja köik on korras nagu norras, hops!
tule suvi, tule koju õeke ja hirmus mõelda, et mu vennaraas ära läheb, kui tead mis see tähendab.
ja mul on järjekordne suurepärane tulevikuplaan :D