kevad..

Tana nagu sajaks minu peale koiksuguste tuutute avalduste taitmise ja saatmise meri. Kuidas vasitav on niimoodi. Aga oues on kevad ja muru lohn ja purskkaevu all jooksvad lapsed, pargid tais paevitajaid ja piibutajaid. Igaltpoolt vilksatab vastu inimnahk, mille karvase kraega mantel. Nii palju huvitavat on toimumas, kevad on toesti nagu taassund koigile ja koigele... Nartsissid ja tulbid ja naerusuised kreemikooke pugivad plikatirtud ja poisiklutid. Saaks ometi nende avaldustega ka ukskord uhele poole kull oleks haa:)