Aega ta võttis, aga otsustada tuli. Nõnda, Eesti on tagasi.. Kõik "tuttav" on asendunud harjumatuga ja tarvidusele tulnud sõna kummaline sobiks justnagu kõige kohta.
Mäletan bussist maha tulekut, Leedusse jõudmist ja tülpimust. Ja tean iga vihahetke.
Muidugi on ka rõõmu, jah seda küll.
Kahe nädala jooksul on palju juhtunud. Kõigepealt emmeissivenna, Ranna, Indigolapsed, kino, purjekasõit, Russkiy lad, tantsukursus, ETNO kontsert, Viljandi folk, pulm ja kõik need inimesed- üldiselt.





Mis mind õnnelikuks tegi oli Csürrentö, mida kuulamas käisin ja ma ei salga, et pisar kippus silma küll, eriti kui nad "Tavaszi szèl" laulsid.. Sain ungarlasega kokku, kellel tundsin eestlase maiku, aga hea oli. Ja loodetavasti on must siiski kasu. Aktsent taandub - tore?





Avastasin, et mulle meeldivad need päris õiged venelaste kombed ja kui viisakad nad on!
Nimelt esines Sadala rahvamajas selline koosseis nagu Russkiy lad, kes laulsid vene, gruusia ja kreeka vaimulikku muusikat. Millised hääled ja milline kõla! Just paras ports headust, mida vajan.
Raske on ja sellega on kuidas on.
Tabasin, et asjad on teistmoodi kui enne.
Aga Maarjal ja Virgol sai käidud soolaleival ja mul on hea meel, et neil hea meel sai.
Tuuli on tubli naljahammas, Kristi asjalik ja Karlil vist kõige raskem minu kohanemisega.
Üldiselt olid kõik ikka rõõmsad, et ma siin olen jälle.
Inspiratsioon on tagasi vaja ja siht edasi.
Gàboriga tahaks kohvile minna, Hannaga naerda ja Pablot kallistada. Näe, Virks ja Karen on ka siin vaja rääkida, mis tuletab meelde, et homme varakult peabki üht kõnetama, sest sain alles tagasi.
Aga mis mind u 10 päeva pärast ootab, on vananemine.
Täna käis Uku mul külas. Käisime jäätist söömas ja viskasime Mikku Kristi juurde, mis andis hea võimaluse Kristiga veidi juttu rääkida, millest hakkas hea soe. Pärast käisime veel Kuremaa tuulikud vaatamas. Tuli välja, et see on Hollandi tüüpi, ega mina polnudki varem teist uurida saand veel. Sõitsime siis autoga Kuremaa keskusesse ja Jenselil olid mingisugused külapäevad vist, saime sellest veidi osa ja ajasime rannas juttu. Olime kohe eriti tublid ja korjasime veel veidi tuulekaeragai, mõlemal säärane tunne, et jookseks iga lible järel, sest linnalapsed lasti maale vljapõllule. Minul tuleb sellega harjuda.
Näitasin talle ka suurema osa Ungaris tehtud piltidest ja sai kokkulepitud, et ta tuleb teinekordki tuulekaera korjama, kui mina talle samal ajal juttu vestan.
Kõike kokku võttes sai hea päev.