Kell on palju, aga aega pole ju kunagi ja kui teda justnagu oleks, siis tuleb ta mõnusalt vedeledes maha visata.
Aga, mida ma siis teinud olen. Kõigepealt loomulikult Saaremaa, Tabivere, Rakvere, Alatskivi ja järjekordselt Rakvere.
Liiviga on nüüd siuke lugu, et ma sain preemia, aga ma ei tea, mis preemia, sest tolle tädi aku sai just asjaliku jutu keskel tühjaks ja pärast suutis seda minu aku teha ja nii ma siis elan teadmatuses. Pole hullu ükskord saab mu telefon laetud.
Rakverre jõudsime täpselt selleks ajaks kui kõik läbi sai, aga käisime Ukuga söömas ja kell oli hirmus palju kui viimaks koju jõudsime.. Seepärast pidin ära jätma ka reisi Tallinna, et Virksi sünnipäevale minna :/
Käisime õhtul veel Omedust läbi-Uku vanavanemad olid just sauna kütnud ja nii saime meiega saunatada. Ülihea oli see pärast pikka autosõitu. Olime varahommikul ju veel Tallinnast rongiga tulnud. Sõime, ajasime juttu ja rändasimegi otsapidi minu juurde, siis sõime jälle. Lõpuks oli selline tunne, et paisume mõlemad lõhki.
Täna sai jalutamas käidud kopratammi juures ja metsa ääres. Tuul oli soe isegi siis kui ta sõrmedevahelt läbi jooksis. Soe päike ja korraks ununeski kõik ära- et maailmakiired ajad on. Ohhooo, ohhoo.. aga siis teeb dagö rõõmu ja köik on korras nagu norras, hops!
tule suvi, tule koju õeke ja hirmus mõelda, et mu vennaraas ära läheb, kui tead mis see tähendab.
ja mul on järjekordne suurepärane tulevikuplaan :D