Mu nädalavahetus oli veidi pingeline. Paratamatult juhtub kuidagi sedasi, et kõige ebaolulistemast sündmustest arenevad hiigelsuured probleemid ja igauks on omamoodi kummaline.
Igaljuhul mu emal oli õigus, et sellest ei tasu end häirida lasta ja seepärast räägin oma nädalavahetusest nüüd juba hoopis teise nurga alt.
Nimelt laupäeval pidime Pablo ja Virksiga Siofoki sõitma, et seal Mareti sünnipäeva tähistada, kuidagi juhtus aga nii, et Virks otsustas hommikul varem minna ja seepärast läksime Pabloga umbes 3 ajal Budapesti Kelenföldi rongijaama. Sõitsime rõõmsameelsed kaks tundi rongiga, tulime juba kenasti rongist välja olles täiesti kindlad, et oleme Siofokis ja kõndisime kesklinna poole. Kui aga lõpuks üht kohalikku kõnetasin, tuli välja, et oleme Szèkesfehèrvàris- teretore, see tähendas 40 kilomeetrit Siofokini. Mis seal ikka, otsustasime linnas siiski veidi ringi vaadata.
Algul olin ma nii pettunud, sest tänavast tänavasse asetsesid pikad betoonkortermajad nagu puualleed ja lõppu ei paistnud kuskilt tulevat.
Aga siis lõpuks, täiesti eikuskilt tuli välja belvàros ja see oli niii ilus.

Szèkesfehèrvàri rajas suurvürst Géza 972. aastal ja keskajal oli kogu linn ungari kuningate residents, seal on kroonitud 37 kuningat. Linna on maetud kõik esimesed kuningad. 1543 vallutasid linna türklased ning lõhkusid kirikud ja kuningate hauad ning ehitasid asemele mošeed.
Sotsilistide reziimist on jäänud kõik hiigelpikad betoonhooned, aga kesklinn on siiski säilitanud selllise imelise barokki õhkkonna.
Ühesõnaga nägin ära nüüd ka kuningas Stepheni matmispaiga ja kõigi teiste esimeste kunigate matmiskohad (nt Bèla III on ka sinna maetud )
Kõigepealt otsustasime midagi süüa, sest mina olin hommikul targapeaga end toiduta jätnud.
Ma leidsin hiigeljämeda puu, mida imetleda ja kallistada sai ja ilmselgelt olen ma ikka täiesti õudne poosimeister :)


Kirikus oli jumalateenistus ja kuulasime seda veidi, imeilus kirik oli . Pärast tegin veel mõne pildi. Vaatasime II maailmasõja järgsetele vene sõduritele tehtud surnuaeda ja nägime sealstet teatrihoonet. Puhkasime lilledest tehtud kella ees jalga ja sõbrustasime ühe imearmsa väikse tüdrukuga, kes ka meie seltsi rohu lõhna nuuskima tuli.

Väljas oli maailmasoe . Täitsa 38 kraadi, millest mina muidugi täiega vaimustuses olin, sest riided olid sellise ilma jaoks just täpselt mõnusad.
Jaa, kõige olulisem , ma kuulsin head akordioni muusikat, sulasin .. Oleksin terve päeva seal istunud ja nautinud.
Ühesõnaga Székesfehèrvàr on maailmailus ja mul on hea meel , et sedasi juhuse läbi sinna sattusime. Õhtul jõudsime siofoki, kuhu ka Hanna, Maret, ja Virks olid tulnud. Läksime siis kõik koos sellele tänavale, kus üksteise kõrval mustmiljon erinevat klubi asub ja valisime omale sobivama, et veidi jalga keerutada.

Hiljem käisime veel Balatonis sulberdamas, mis oli nii mõnus ja vesi oli soee :)
Hommikuse esimese rongiga tulime koju ja kõik magasid rongis nagu jahukotid. Õnneks, mingisugusel hetkel tuli kontroll Hannat üles taguma, et ou te tahtsite siin ju maha minna.
Budapesti jõudest läks iga roju oma koju ja piknik jäi ära :/
Kodus tegime Lucaga kahekesi piduu! Panime muusikat, tegime limonaadi ja võtsime päikest. Mingi hetk suutsin vist isegi magama jääda, siis jälle üles tõusta ja õhtul enne Gyula Juditi kojutulekut suutsin järjekordselt uinuda. Ärkasin üles oma lapsevanema kõne peale, kes just issi ja Mikkukesega Rakverest meestetantsupeolt koju sõitis ja niivõrd asjalik mu nädalavahetus siis kokku saigi.
Praegu müristab ja välgutab ja mul ei ole ühtki sooja riideeset, sest hommikul oli soe päiksepaiste. Aga eile saime shrekiga kokku!

Balatoni plaanid on valmis ja kõik teised ka, tere päike!