Akordioni eksam läks maruhästi. Ma ei ole pikka aega end niivõrd hästi tundnud laval ja mu õpetaja on kohutavalt armas - "Akkor hozom neked egy pàr dàlt. Hallotam, hogy azokat nagyon szereted.." Heh :)
Neljapäeval tuli mu vahva Hanna meile, käisime siis kolmekesi-mina,Hanna ja Gàbor mingisuguses muhedas kohvik-pubi moodi asjanduses istumas ja paanitsesime viimaseid hetki eksami pärast. Õhtu lõppes sellega, et eksam oli ammugi juba unustatud ja sadamiljon uut teemat algatatud. Muideks neljapäev pidi olema mu suur eksami ettevalmistus püha. Kuid mis olekski parem suuliseks eksamiks valmistumine, kui õhtu otsa ungari keeles rääkimine, eks!
Leiutasin tegevust endale..
Reedel hakkas kogu eksamitrall peale. Kokku oli meid umbes 7 vahetusõpilast, kes kõik koos said paanisteda, kui toree:)
Kõigepealt alustasime laboratooriumi osaga, kus igaüks endale klapid sai ja kuulasime kaks erinevat intervjuud, mille mõlemad teemad ma praeguseks juba unustanud olen.
Mõlemat teksti kuulasime kolm korda ja vastasime kahte sorti ülesannetele. Algul oli veidi raske, sest harjumuspäraselt antaks inimestele enne kuulamisülesannet veidi aega, et läbi lugeda küsimused, aga meie kuulasime kõigepealt teksti, siis saime 2 minutit küsimustele vastamiseks ja pärast kuulasime 2 korda veel samasuguste ajavahedega. Selline huvitav.
Enne suulise algust saime veel kõik koos mõnd aega närvitseda ja mina näiteks otsustasin enda aega asjalikult kasutada ja hommikusööki süüa, mis ilmselt ei olnudki niivõrd tingitud näljast, pigem vajadusest midagi teha. Suulisel ootasid mind hiigelsuures klassiruumis kaks sõbralikku tädikest. Läksin siis sisse, istusin maha ja hakkasin oma õpilaspiletit otsima, mille otseloomulikult varemalt mitu korda järgi olin kontrollinud, kuid ometigi ei suutnud ma seda enda rahakotist välja võluda. Veidi piinlik oli, samas lõpuks siiski leidsin. Rääkisin siis endast, et kes ma olen, kust tulen, miks siin olen ja siis ütles üks täditest bemutatas ( endatutvustus ), mille peale ma ei osanud midagi öelda, sest kuidas sa oskadki, kui oled just lõpetanud enda tutvustamise. Tahtsin naerma hakata, aga küsisin, et millest täpsemalt rääkida võiksin. Lõpetasin eesti kooli ja telefoni kasutusega. Naljakas edasiminek. Edasi tõmbasin endale situatsiooni ja pildi, millest rääkima pidin. Situatsioon oli lihtne- mina olen turist, kes on täiesti eksinud, küsisin szàllodat, raamatupoodi ja midagi transpordi kohta. Pärast rääkisin pildist, millel oli kolm telefoni ja tüdruk telefoniga- ei oleks uskunud, et säärast imemuinasjuttu kokku suutan luisata !:) vatta csepp!? :D
Minu suulise järel tuli Hanna suuline ja selle ajal vestlesin pikalt oma lapsevanemaga, kes ikka suurepärane naljahammas on, kohe näha kus mu head naljad tulevad : ) Ühesõnaga pinge oli kadunud .
Enne Hanna suuulist..
Kõige kummalisem asi juhtus minuga aga pärastlõunal- nimelt läksime siis Hannaga metrooga Operast Szèchenyi fürdösse ja kui ma enne eksamit ei suutnud enda õpilaspileti kaasi leida, siis pärast eksamit oli see veel võimatum. Olime siis juba földalattis, kui hakkasin otsima enda bèrletit. Palusin kontrollil veidi oodata ja sobrasin oma kotis, lõpuks kui üles leidsin , küsis tema, et kus ma õpin ja kelleks ma tahan saada. Esimene mõte oli, et appikene, mis ma nüüd halvasti tegin, äkki olin ebaviisakas, äkki ütlesin midagi valesti ? Vaimusilmas jooksid kõik need pildid igasugu juttudest, kuidas tänapäeva noored on hukka läinud ja ebaviisakad. Küsisin siis temalt, et miks ta mu käest midagi sellist üldse küsib, sest olukord iseenesest oli väga kummaline. Tema vastab mulle ainult, et lihtsalt uudishimust ja vaatas suurte silmadega minu suunas, et ma juba vastaks. No ütlesin siis, et ma ei tea veel. Aga ei ega teda see ei rahuldanud. Hakkas siis erinevaid ameteid pakkuma, millest järedlasin , et tema on juba täiesti kindel, et ma olen näitleja või laulja või keski siuke. Ma ei saanud ikka veel midagi aru ja olime Hannaga mõlemad ikka üsna üllatunud. Kui ma üritasin siis ikka veel küsida, et miks ta selliseid asju arvab, vastas tema, et ma ei näe üldse välja nagu ungarlane ja et talle meeldib kuidas ma välja näen. Minu jaoks oli kogu see vestlus selline huvitav väljaloksumine tavapärastest igapäeva elust.
Igaljuhul reedeks oli loomulikult plaanitud veel suurepärane ettevalmistus kirjalikuks eksamiks, milleni ma hõredalt jõudsin, sest mingisugune rampväsimus tabas mind üsna kiirelt kojujõudes.
kui Hanna leidis, et ma peaks kohe vanni minema..
Laupäevane kirjalik eksam kestis kokku 3 tundi, millest terve aja ära kasutasin, sest täitsa raske oli teine. Eriti kaks teksti ülesannet. Esimene tekst oli kohe eriti keeruline. Siiski grammatika ülesanded oli sellised ootatust kergemad-tundus kuidagi sedasi. Kirjutasin oma viimase kirja Pistale ja olen naljanumber sest kuidas sain ma kirjutada sinna sellise sõna nagu ajàndekokom!!!?? :D
Ja just hommikul küsisin emalt järgi need mitmuste erinevused .
Hanna seenemütsi ja kotikesega :)
Laupäeval õhtul käisin tantsimas ja nyugati on varahommikul niii ilus!
Pühapäev möödus mu kortsuga ja pooluimaselt :)
Esmaspäeval ärkasin oma akordioni õpetaja telefoni kõne peale. Tuli välja, et eksam on varem. Ajasin ennast siis püsti ja 11ks olin eksamikohas, olin ikka väga närvis, esiteks sellepärast, et pidin mängima väiksema 96 bassise pilliga, millel puudusid 6nda rea vähendatud septakordid, mida mul just täpselt vaja oli. Aga üllatavalt kiiresti harjusin ümber ja väga hästi läks!:)
Eile käisime Gàboriga mu eksamitulemust Rigo utcal uurimas, mis osutus siis täitsa heaks :) ja ostsime kingitusi. Gàbor sai endale siis igasugu riideid selga proovida ja ta ei kurtnud mitte kordagi! Üllatus missugune.
Mõnusalt soe on, 30 kraadi körül ja Doonau on segaseks läinud! Üleujutuse tõttu on madalad teed kõik veel all, seetõttu on praegu näiteks keset Doonaud hunnik puid. Iseenesest huvitav vaatepilt.
Käisime eile Virksi, Ricsi ja Gàboriga kesklinna uudistamas ja ma ei jõua ära oodata, millal tagasi tulen juba Ungarisse :)
20ndal lähme väikse õega Balatoni äärde ja piuks piuks siis juba Eestisse.
Homme on mu lapsevanema sünnipäev! Piduuu! :D
Nädalavahetuseks on mitumitu plaani ja nii palju asju on vaja veel teha :) Samas ootan Rannat ka. (eks me tule siis ka issiga Rannale)
Jah, üks õnnelik laps olen ma, ei saa kurta. Ainult, et kool saab järgmine nädal otsa :/ Ja lõpulaager tuleb, mida üldse ei taha. Lõpud on kurvad!
No comments:
Post a Comment