Olin täiesti veendunud, et jätan Tartu pildid sinna kust nad tulid, aga mõtlesin ümber siiski. Need pildid on midagi, mis jäävad nö kahe ajastu vahele, mälestusteks inimestest, kes nad kunagi olid ja kelleks enam ei saada. Aga ajad olid head ja tulevad paremad. Ja Tartus on nii palju kohti, millest ma midagi kuulnud pole. Tuule üle on hea meel!
Kui keegi teine ei märka tulla, siis tuleb oma ema ja ütleb kõik ära, mis mu enda hinge kripeldand. Vahel ongi just nii hea, niiet mul on ikka vedanud küll. Az ùj oldal az èlemben.