Eile kohtusin vanematega- jah tõepoolest on nad väga toredad. Täna õnnestub mul vist isegi suur ring Budapestile ja tema vaatamisväärsustele peale teha. Tundub põnev. Ohoh ja eile, käisin Szigetil. See oli nii rahvarohke. Nägin Eesti lippu, mis mu vahetusvenna eriti rõõmsameelseks tegi, ka minu loomulikult. Kuid festivalist- meil polnud seal just kõige rohkem aega, kuna jäime rongist maha :D Sellega meenub mulle, et siin on niii soe- uhh. Ilmselt kui ma koolis käima hakkan, siis suren neisse rongidesse ära, sest see oli kõige pikem sõit üldse kogu elus- mitte ligilähedalegi poolele tunnile. Szigetil käisin Offspringi kontserdil – sinna pääsemine on omaette lugu. Nimelt oli mu vahetusvennal üks vip pääse, kuid oma hea inglise keele oskuse abil suutis ta valvurile selgeks teha, et me oleme kuulsad Eesti lauljad ja hopsti olimegi vipide hulgas. Ma oleksin väga tahtnud üht teist kontserti pigem vaadata, kuid selleks ajaks olid Judit ja Gyula meil juba järele tulnud. Praeguseks oskan isegi natuke Ungari keelt rääkida- rongipiletit, metroo piletit ja midagi oskasin veel küsida, kuigi algul on ikka hirmus küll. Mu vahetusvend on hea õpetaja ja seepärast on natuke kahju, et ta kodus ei ela. Värvid, tervitused numbrid ja aastaajad on ka juba omajagu selged, millest on hea. Leidsin, et üpris huvitav on vastutulevate inimeste riietust värvidega rikastada. Igaühel omad naljad. Ega eesti keelt siin ei kuulegi ju üldse- muusika on see ainuke asi, mis nagu sõber räägiks- ainult, et talle ei meeldi kahekõned. Praegu pole sellest aga hullu. Hakkab täna jälle keelt õppima ja eilseid asju kordama- eesmärk on kõik võimalikult kiiresti omandada, et koolis lihtsam oleks.
Szia!