Möödunud nädalavahetus oli väga muhe, oma nelja puhkepäevaga suutsin palju näha ja korda saata. Kõigest siis järgemööda.. 20.august on meile , eestlastele taasiseseisvuspäev, Ungaris tähistasime hoopiski St Stepheni päeva Red Bull Air Race´i ja hiigelsuure ilutulestikuga. Ausalt öeldes air race jäi meil tegelikult vahele seepärast, et mõned päevad enne harjutasid igasugused lennukiässad Chain Bridge´i all ja nii oli igasugune liiklus kõikide sildade peal peatatud - ohutus eelkõige. Loomulikul oli Gyula just sel päeval otsutanud mulle Chain Bridge´i näidata, aga pole lugu, ilmselt õnnestub mul seda hiljemgi näha veel. Ilutulestik oli aga ilus, jah väga ilus. Eriti siis, kui oled kuhugi maailmakõrgele roninud, et seda vaadata .. St Stepheni päev on pühendatud Ungari riigi tekkimisele. Järgmised kolm päeva veetsin hoopiski Balatoni äärses külas- Köveskal, kus kõik aiad olla tehtud valgest kivist. Vesi oli muhedalt soe ja ma sain tohutus koguses päikest, mis mulle endale küll rõõmu valmistas :) Maitsesin järjekordset ungari rooga- lambosi, kuid siiamaani on mul mulje jäänud, et toiduportsjonid on koguaeg liiga suured. Kuna Gyula on ekskursioonide fänn ,aga Judit vastupidiselt rannas peesitaja, pidime leidma kompromissi. Tegelikult olid meie ekskursioonid ju ka väga toredad. Külastasime „kivimerd” , mis kunagisest Pannoonia merest sinna jäänud oli. See kujutab endast hunnikus kive-lihtsalt öeldes.
Kivimeri on ta ka vist seepärast, et vihmaperioodil tekivad kõikjale kividesse väikesed lombikesed, kus linnud suplemas käivad. Kõige veidram oli, et seal oli hiigelsuur kivi, millel oli kolm hargnemist, ja üks neist kõikus ja kõikus ja see ei tule kunagi vist lahti sealt ja kõik inimesed käivad ja kõiguvad selle peal, kuigi see on kohutavalt kõrgel ja hirmus, aga mina kõikusin ikkagi kaaa! Nii, tegelikult enne seda käisime hiiglase hammustuse mäe otsas, mis kaugelt vaadates just täpselt siuke välja nägi :) Sealt võis kõike näha- Balatoni järve, Musta metsa, Köveskali, viinamarjaistandusi ja loomulikult kõiki ümberkaudseid mägesid. Muidugi pean ma mainima, et reis sinna imelisse viinamarjaparadiisi Köveskali kestis oma kolm tundi, sest kõik inimesed Ungaris ju teavad, et see oli viimane soe nädalavahetus (35-30 kraadine) . Jah tõesti liiklus oli segane ja me võtsime veel hääletaja peale- ta magas terve tee. Aga ma jäin väga rahule ja eile sain endale suure riidekapi ka tuppa, mis mind veel enam rõõmustas - saan enda asju kenasti paigutada nüüd. Elu on ikkagi lill, mitte muruniiduk.