Jó napot!
Täna sain teada, et kogu see hiigelsuur cämpimise koht on NSVLi aegne pioneeri laager- seepärast ka kooruv värv ja veider sisustus. Eilsed lärmajad on siis miskid karate vennad. Sõin ... lõunaks- hmm selline kartulipudru taoline asi, kus on igasugu teisi köögivilju ka, keskel on lihatükikesed. Iga söögi kõrvale pidavat sööma ka suppi. Kõik on väga vurtsine..
Ohtul kaheksa paiku käisime siit künka otsast linna ka vaatamas – no see oli vapustavalt ilus kohe tõesti. Alustasime ungari keele õppipmisega- vähemalt oskan end tutvustada ja öelda, et tulen Eestist. Homme peame Eestit tutvustama- no issake, mis ma neile räägin küll. Agustina- pärit Urugayst on igaljuhul Eestist vaimustunud. Saksa tüdrukud on ka toredad. Olgu , no tegelikult on kogu kamp muhe!