Tere!
Olles veendunud, et mul tõesti millestki rääkida on, muljetan oma tegemistest vähe. Kõigepealt palju õnne mulle, täna on see suurepärane päev, mil esimest korda ära eksisin ja kohalike käest abi küsisin. Muusika - tõeline rõõmutund- laulsime Verdi „Rigolettost“ teemasid ja üht reekviemi. Poisid said järjekordselt pahandada ja tüdrukud itsitasid ülejäänud aja- üpris hariv. Järgnevaks- mul oli mu esimene akordionitund ja see oli täitsa muhe- õpetaja on vahva, mängis minu lugusid – täitsa valesti ka, aga ta suutis täna asjalikke asju mulle õpetada ja ma annan talle andeks kõik . Nädalavahetusel käisin laadal- nägin kohalikku rahvatantsu ja armusin neisse seelikutesse- seal 30 kihti alusseelikut – no siis kui abiellud, aga muidu on neid ka omajagu ja see on üliväga vahva asi. Tahan endale ka siukest .
Üks tore onu tegi puutokkitest lilli ja ta oli üldse siuke tore vana onuke. Sõin teist korda guljašši ja jõin imehead veini kõrvale. Pean mainima, et mu esimene kokkupuude guljaššiga oli jubehirmus, kohe ausõna. Ohoh ja eile suutis üks mu klassiõdedest jälle nutma hakata- seda on nüüd juba kolm korda juhtunud. Kavatsen arvet hakata pidama. Seekord oli põhjuseks miski, mida füüsika õpetaja ütles, aga see oli nii naljakalt tobe- ma ausõna olen üritanud neid pisaraid igakord mõista.
Nii, miski mis mind täna naerma ajas... Kuna me akordioniõpetajaga ei mõista teineteist eriti, siis räägib ta minuga ungari- saksa ja mõned sõnad ka inglise keeles. Tunni lõpus küsisin temalt, kas ma peaksin järgmiseks korraks miskit harjutama ka ja tema vastas – nem tudom (ei tea), kuigi ta sai aru ja siis ma sugugi ei mõista nüüd, mis mu kodutöö olema peaks. Tulen oma väsimusega rohkem toime- palju paremini.. Täna oli maailma kõige naljakam päev, sest kõik inimesed tänaval naeratsid mulle – see oli tore . Ja nägin jälle turiste- seekord küsisid nad sadamate kohta. Ma polnud just parim abiline, kuid suuna suutsin neile kätte näidata . Koolis küsisin kõigilt, kas võin enne magamaminekut tassi piima saada ja kõigil oli tuju hea, juhei!