Teree!
Ma olen linnas päris osav, ei eksi ära ega miskit. Oooh, aeglaseks ja laisaks olen muutunud oma kirjutamisega. Juba võtan kokku ennast. Linnas käisin üksi ära- ma olin edukas, vou. Suutsin Pesti poolelt Buda poolele seigelda kõiksuguste metroo ja trammi värkidega. Igaksjuhuks hoian aga kõigil kohtadel silma peal- ei või eales teada. Nädalavahetusel käisin Gergöga peol . Illegal grill party nagu nemad seda kutsusid. Muusika oli kohutav- ei seda ei saagi muusikaks nimetada, see oli midagi palju veidramat, mingisugune rütm – üks ja sama rütm ja sellest vaimustuses olev DJ moodi tüüp. See-eest seltskond oli väga muhe. Aga kõigepealt siis kohast- omamoodi eriline paiknemine Doonau kaldal tunneli kohal künka otsas. Maailmailusa vaatega loomulikult. Tõepoolest olin heatujuline ja mu vend on päris lahe.
Nüüd siis esimesest septembrist. Mul on pidupäeva vorm siin. Madrusepluus ja must seelik. Madrusepluusi leidmisega oli omajagu tegemist, pidin laupäeval pea et nälga jääma, kuna läksime seda spetsiaalselt enne sööki linnast otsima poodi, mis muide oli avatud vaid tunniks ajaks. Kätte sain ta siiski. Ja koolist siis- Madach Imre Gymnasium on selle täpne nimi. Uhke värk.. 11 a klass , mis on keelteklassiks.. Iga õpilane valib aine, mis on nende faculty, valisin inglise keeles- tundus kõige loogilisem. 11. klassist siis.. Matemaatika on täpselt sama mis eelmisel kooliaastal, inglise keelt saan 8 tundi nädalas, saksa keelt 5, muusikat ainult 1 – no kuulge see ei ole küll tore- pealegi pidi kooridirigent jube jama mees ka olema, ühesõnaga pean endale linna pealt veel koori ka otsima hakkama, kui miskit tarka sellest välja ei tule. See- eest drama club pidi hea olema- vaatan , ilmselt proovin ära. Ja ooh , naljakas, mul on siuke tund nagu zero lesson , kui mu päev hakkab hommikul pool kaheksa!! Ja siis on veel takka otsa 7 tundi, mis kokku teeb kaheksa, aga nemad nimetavad seda seitsmeks, justnagu enda lollitamine. Ja ülehomme on üldse esimesed kaks tundi vabad ja siis neli koolihariduseks. Pole elusees ka nii rumalat tunniplaani näinud- au meie õppealajuhatajale- tõesti. Oh jah, täna pidi mul olema kolm tundi pärast tseremooniat, mis polnudki nagu tseremoonia, vaid rohkem värske õhu hingamine, kuid lõpuks tekkis sellest viis tundi ja viimases rääkis kehalise kasvatuse õpetaja, kuidas ennast võimeldes mitte ära mõrvata. Mingi hetk tekkis kahel tüdrukul veel draama ja suur pisarate meri, kuna nende inglise keele õpetaja oli vahetunud. Hiljem saabus klassi endine kehalise kasvatuse õpetaja, kes ka pisardas ja kõigiga hüvasti jättis. Muideks õpilased hindavad õpetajaid siin aasta lõpus ja see pisarais õpetaja oli kõige vähem punkte saanud mu uuelt klassilt. Enamusest koolitundidest ei saanud ma midagi aru- tegelikult olin lausa kõiksuguse lootuse kaotanud, kõik olid nii väiksed ja kuidagi rumalad tundusid nad mulle. No ja siis istu ja tee ilusat nägu, kõik tahavad sind igaksjuhuks mitu korda vaadata-kaos. Õnneks on mu klass siiski tore, hakkasin nendega rohkem suhtlema ja pärast kutsusid nad mu vizipipa`le. Ajasime juttu ja nad õpetasid mulle sõnu, tegime plaane nädalavahetuseks ning tore oli. Uskumatu , aga tõesti. Lubasid mulle terve aasta programme korraldada, heh .Ja ma lähen homme kohe kindlama südamega kooli- ainult et kella poole kaheksaks- kui tore! Ooh jah, ma olen tubli , ausõna üritan ! Ükspäev suutsin jälle neli tundi magada- keset päeva, aga muidu võitlen oma väsimusega! Ooh, ilusat esimest septembrit teile, mu abituriendid!