Ah, et siis möödunust.
Istun parasjagu ühes hubases kohvikus ümberringi kirevad teetopsid ja tassid ehitud lillede, loomade ja mustritega. Mõnusalt rõõmustav.
Ja kuidas nädalast mõõta. Ei oskagi, aga kuulasin huvitavaid programme, avastasin salatee, võtsin oma vanemad reisilt vastu, tähistasin vabariigi aastapäeva kartulisalati meisterdamisega. Küpsetasin koogi, mis senistest veel paremini maitses. Plaanisin mõne tegevuse ja tundsin kuis kevad kontidesse murdis. Ega see tundub kaunis kohatu, et veebruarikuus teesärkiga ringi saab tormata. Mängisin akordionit, noodistasin oma uusimat leiutist, laulsin- rõõmustasin oma õpetajaid. Mõtlesin järjekordse rahvatantsu peale ja avastasime virgega hetke lemmiktänava. Loodan, et ta nõustub. Täna tuleb järjekordselt ujumisega hakkama saada, mis meenutab, kuidas esmaspäeval ungari mehi saunast välja kuumutasin ja emale 20 minutit seletasin, et üks olla kis baba.
Selgus, et mul on miljon sõna välja kirjutatud, mis õppimist vajavad ja ma sugugi ei viitsi neid õppida, aga raamatut ju tahaks lugeda, niiet mis mul üle jääb.
Ja vanaemal tuleb pühapäeval sünnipäev, mida buliga tähistame.
Kõik mu ungari keelsed seletused on säärased kaugemast nurgast lähimasse ja naljakad. Leidsin ennast omaette ungari keeles rääkimas sellest, kui kummalised on eesti ja ungari inimesed.
Mõtlen sadat kohta kuhu pisivennakest vedada ja sain kirja, et lähme vahetusõpilastega parlamenti, mille peale mõtlesin, et naljaks küll, et sinna veel jõudnud polegi. Süüdistan talve ja halli taevast.
Ja kõik inimesed oleksid eile pidanud mu ema silmi nägema. Nimelt meil käib siin säärane saade, kus viis inimest iga päev teineteise juures õhtusöögil käivad, mille hulka kuulub ka väike programm. Võõrustaja lõbustab teisi tantsu, mõne mängu, laulu või mis iganes asjaga. Eilses grupis oli aga üks kastraat, kes enda hääleulatust demonstreeris. Küll oli ikka võimas hääl! Tundus, et mu ema üllatus oli rohkem teisest vallast.
Ja jumalale tänu, et minu proovikirjand järgmises aastas pesitseb, ehkki loodan, et praegustel kirjutajatel jookseb käsi hästi.
Tundub, et kasulik oleks mõne armsa sõna veel peakesesisse torgata ja valmis mõelda mõni seletus, mida seletada.


Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev naine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.

Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis küpsenud su puul.

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.