Sedasi.. Nimekirjad valmivad, ettevalmistused on täies hoos ja põnev.
Nii palju õppimist, et uni väsitab kinnisilmi varakult voodisse. Mõni leid siis vanemast ajast- Széchenyi fürdö on sobivate avamistundidega, laused on liigkeerulised ja minu mind minult minuga minust liiga ununevad.
Inglise keele õpetaja seletas terve tunni börkölti retsepti sihiga mulle, mis on miskisugune lihatoit ja seljatagant võis kuulda poiste kaastunnet " szegény.." Hoidsin rõõmsalt naeru tagasi ja kuulasin hoolikalt. Lõpuks jõudsime ka ploomimagustoidu ja emm, ma ei teagi kuidas meie nüüd ütlemegi murendatud kuiva saia - saiapuru juurde, mis pärast guljassi imehästi pidi mekkima.
Õues on jahe ja rong viibis rohkem kui tunni, millele järgnes üksteise otsa topitud inimvagun, mis aeglaselt viimaks pärale lohises. Õue õhk oli värskendav.
Tee on hea ja homme läheb Gabby toetamiseks, lasin tänased tegevused veidi üle, aga üldiselt õnnestun hästi. Rõõmus krõbe on.
No comments:
Post a Comment