Praegu just teen plaane, ilus..
Sain esimese muusikakooli tunnistuse/ päeviku, mis näeb täitsa põnev välja - isegi mõni hinne on sees :) Hurraaa!
Mängisin pool õhtut ja avastasin, et olen möku noodistaja, kohe päris nalja sai sellega. Abi oodatud.
Mu lõhestunud telefon teeb imetegusid ja millegipärast suriseb kummalistel aegadel, mõned tunnid tagasi väitis, et olen aastas 2005 ja kuupäev on 14, millest tekkis kartus, et olen sõbrapäeva unustanud. Siis meenus, kuidas Siim end möödunud aastal ballile vedas ja oks keset laulu taevast alla sadas ja natuke hirmus oli ja mina kartsin vaid ühte inimest ja pärast polnud ikka rahul - nagu alati.
Ja mu absoluutsed lemmikud praegu on kvart ja 7/8 taktimõõt ja kaheksandik pausid ja tremolo ja akordioni lõõts.
Kohalikku uudist - ilm on jahe, nädalavahetusel läheme Pécsi ja kuidagi paikne tunne on. Ei tea, kas hea või halb?
Ja mul on oma vanemate kõne üle jälle hea meel.
Maarja jagas oma tarkusi minu kertu moodi olemuse kohta ja oh ja ükskord ammu juba kohe on aeg kaugel.
Kafka on põnev ja ta jääb mulle pimeda bussi ja nyugati mccafega meelde, aga see on soe rõõmus mälestus. Gabbyga käisime kinos, aga jura film oli. Sedasi me siis naersime seal.
Sedasi jah, et hommikul peab rongiga kooli tormama ja täna jõudsin liiga hilja niiet jõudsin teistmoodi, aga kui sul on valida akordion või varane rong või akordion või teine rong või akordion või kolmas rong, siis mille valiksid sina ?
Millegipärast kuulan ma seda ühte laulu mustmiljon korda ja kui vahva on , kui on väike vend ja väike õde ja suur vend.
Tegelikult ma tegutsen ka, ainult et mõte kaob mõttesisse. Ja mis ma ütlesin, oma number on oma number ja olen äraütlemata uhke ühe selli üle.