Meie seiklesime Mikkuga reedel Szegedisse, mis Ungari lõunapoolel Tisza jõe ääres asub. Õige mõnus oli sääl. Jalutasime linnas ja sõitsime bussiga Hòdmezövàsàrhelysse, kus Hanna koolis käib. Ühesõnaga saime kõhutäie naerda, kui vales peatuses maha tulime. Szeged on tegelikult täitsa ilus, ühest otsast meenutas ta Viljandit, teisest Tallinna vanalinna ja kohati oli nagu Tartu kaa. Käisime cukràszdas ja sõime kooki. Enne seda veel vanaaja muuseumis ja vaatasime Szegedi toomkirikut, mis oli hiigelsuur ja kohutavalt ilus. Lõpuks jõudsime otsapidi Tisza äärde, kus paiknes ühe inimese muuseum, kelle nimi praegusel ajahetkel ajusoppi kadus.
Neljapäeval uudistasime ooperimaja seest, mida ma niii kaua olen oodanud. Võib ette kujutada , kui äksi täis ja õnnelik ma lõpuks siis olin. Algul sattusime küll juhuslikult hispaania keelega gruppi, kuid kõik lõppes ikka hästi. Samuti külastasime Terror Hàzi, mis rohkem Mikkule huvi pakkus. Niiet päev oli balantsis. Ja ma üritan asju mitte keeruliseks teha, aga laupäeval käisime uuesti ooperimajas balletti vaatamas- "Anna Kareninat".
Niinii äge oli. See kuidas nad vene rahvatantsu ballettiga sidusid ja kuidas surm lava peal tantsis. Ja kogu ooperimaja on ikka hoopis midagi imelist.
jaaa, terrori maja..
Szentendres käisime hullamas ükskord ka. Kuulasime koorilaulu, sõime- järjekordselt kooki ja langosi ja uurisime poodides pakutavaid suveniire.
Eile vaatasime looduspargis karusid ja hunte, kes koos suurel maalapil elavad. Ja karudele sai suure puust lusikaga aiavahelt mett pakkuda. Mu isa väitis, et neid on seal kokku umbes 30 ja hunte tundus ka üsna palju olevat. Me olime kõik üllatunud, et nad sedasi sõbralikult koos elasid.
Õhtul käisime mikkuga järjekordselt jooksmas, kus ta mind rõõmsameelselt narris, niiet pool jooksu läks naerumahti.
Aga täna tuleb veel sünagoogis ära käia ja Mikkule viimaseid suveilmu sisse süstida, sest tema kool on õige pea käes ju ometigi.
No comments:
Post a Comment