Kes saakski targem olla kui mina ja minna vaheajal tähtsa näoga kooli. Ja kui tundub, et tund on kohekohe käes, joosta rongijaamast trammile ja iga valgusfoori taga närveldada ja lõpuks trammipeatusest kibekiirelt koolimajja tormata, kus kõik rahulik on ja kolm õpetajat keldrikorrusel bändiproovi teevad. Tubli Kertu!
Ühesõnaga ma olen kodus praegu.
Koguaeg on pühad ja ma ei saagi aru, et millal nad otsa saavad või millal õieti algasid.
Nädalavahetusel ehitasin lilledele aeda- meistrimees nagu ma olen. Selline päris kööbakas tuli teine- nöör ja tokid. Lilled on aga ikka veel elus!

oo, ja ma olen ju baleriin ka veel.

Lihavõttete ajal sööme sinki ja muna-ainult.
Laupäeval olime vanaema juures, lõunatasime ja võtsime päikest. Nii mõnus oli. Neil on maja just teisepool Budapesti ja mäe otsas. Sinna saamine on üks igavesti närvesööv tegevus, sest kõik teed on nii kitsad ja kurvilised ja eluilmas ei või teada, kes kuskilt vastu tuleb. Aga ainuke närvisööja olen siin küll ainult mina, sest ungarlaste jaoks on kõik tip-top. No kas või siis, kui me siia saabusime ja Csillaberci laagrisse läksime, küll see bussijuht ikka kihutas aina kõrgemale ja kõrgemale ega teind teist nägugi ainult selle peaaegu 90 kraadise mäe ees paistas veidi kohkunud ja pööras otsa ringi, et teiselt poolt peale suruda.
Vahepeal olen veel mandariine taskusse lömastanud ja lugesin Praha reisi materjalid isaga läbi. Tundus täiega põnev ja nii palju asju ootab seal ees.
Eile õpetasin Lucale Aasia kaarti ja samaaegselt sain selgeks, kuidas ungari keeles on madalikud ja kõrgendikud ja kõik ülejäänud väga kasulikud mõisted. Igaljuhul tundsin end täiega rumalalt, kui avastasin, et Beirut, mis juhuslikult on mu üks lemmikbände on Liibanoni pealinn ja ma ei teadnudki seda vist enne või olin ära unustanud, mis minu puhul ka võimalikuks võib osutuda. Rumalrumalrumal.
Gergö käis eile lõunatamas ja luges salmi ja valas siis lõhnahunniku pähe ja ikka mõnusalt niiet see igalepoole laiali voolas. Küll oli hea ja pärast kordas sama veel ka Gyula.
Reedel läheme Soproni Lucaga, mis on Austria piiri ääres ja muideks seal tehakse õlut- Soproni õlut. Viinist koju tulles sõitsime sealt ka mööda, aga liiga väsinud olid kõik, et sisse astuda.
Jaaa homme lähen uuele katsele kooli.
Lugesin kuskilt, et päeva ajal uinakute tegemine suurendab diabeedi riski, niiet mina ei julge küll enam keset päeva magama vajuda kas või vägisi hoian silmad lahti.
Ja nii naljakas, kui mulle öeldi, et mul on väike aktsent. See on seletamatult naerma ajav lihtsalt.
Kääksutasin kortsu ja mu tremolod on armsad.
Head tantsuklubi tahaaks ka.
Ja millal seda kella juba keerati?