Lõpetasin just oma Makedoonia "Imate li vino" mängimise. Ütlen koha ära, et kolmas osa on kõige parem ja mulle meeldivad need akordid. Jõudsin veel oma tuba ka kraamida, et Pablo ja Hanna siia oma kodinatega mahuksid. Tunnikese pärast lähengi kooli, aga ainult ühte tundi koos mu lemmikinglise keele õpetajaga, kes eile Bence frontaly paika pani. Ei ta on vahva tegellikult ja pean kohustuslikku kirjandust ka laenutama mingi hetk tänase päeva juures ja raha vahetama. Ilm on nii kehv, et lähen kraabin oma sügis/kevad saapad kohvrist välja, mis juhuslikult ainult talveriideid täis on. Tekib küsimus, kuhu teised asjad lähevad ?
Nii vahvasti tuleb kõlaritest "Tuulevaiksel ööl", nii mäletan kuis seisime selles tunnelis ja täiesti kõrist laulsime "Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veeel - tuule suund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames.."
Lihtsalt nii äge, et järgmisel aastal jälle on võimalus tantsupeole minna ja igasuguste muude asjade keskel võib ju seda ka ootama hakata.
Aga ausalt öeldes ei ole mul mingisugust tahet, et viitsimist homme enda asju pakkima hakata ja kui ma nüüd kohe liigutama ei hakka pean järjekordselt sõnaotseses mõttes jooksma rongijaama, aga vihm näeb päris kobe välja niimoodi aeg-ajalt.
Ma nii loodan, et akordioni õpetaja tolle lugude plaadi kaasa võttis.
"Meremehehakatiste tants" - tuju hea ja igasugused lõõtsalised kõlavad ikka hästi küll.
Ja juba kõlad "Merepidu", mille õppimine kõige naljakam oli. Olgu lõpp heietamisel ja Virgeeel on sünnipäev! :)