Kui ma enda filosoofia õpiku avasin, olin entusiastlik. Kummaline, kas pole. Teinekord, kui mõnd raamatut pikka aega riiulilt jälgin, mõtlen seal peituvatele teadmistele, mõtetele.. See võib kesta terve igaviku või vähemalt tunduda sedasi, kuid lõpuks neid rabedaid lehti sirvitsedes, võib-olla peatudes mõnel ka pikemalt, näen, et ei, veel pole päris õige. Seesama juhtus minuga ka 8 aastaselt, kui "Anna Karenina" raamaturiiulilt haarasin. Selles hetkes pidi midagi olulist olema, sest mäletan selgelt südame tuksumist, tumbale ronimist ja emme ütlust, et liiga vara on veel. Ilmselgelt ma ei kuulanud. Möödunud aastal lõpetasin mõlemad osad, vist üsna väheste seas enda klassis, kuid tean, et emmel oli õigus.
Igatsen eestikeelseid raamatuid ja Gailitit- teda vist enim.
Arukus, eelkõige arukus. Kui lõpetasin "Junky" lugemise ei olnudki ma teab, mis häiritud kõigist üksikasjalikest kirjeldustest, kuidas või mis on narkomaani jaoks parim viis manustada mõnuaineid. Pigem mõistsin aina rohkem asja tõsidust, et andes kuradile sõrme, võetakse tõepoolest terve käsi ja tagasitee puudub. See on hullem kui kinnisidee või kõik ahvatlused kokku. Hirmus.
Lõpuks parandasime ka mu akent või tähendab Gyula tuli siia, ronis pingile, madistas aknaraamidega ja väitis, et midagi pole nagu viga olnudki. Muidugi kui välja jätta asjaolu, et magan kahe tekiga ja kuulen hiljaõhtuti tuule vingumist. Ehkki see hääl meenutab jubedalt koduhoovi ja värava kriuksumist ja hiigelsuuri puid, mis koduümbrust ääristavad. Süda on soe.
Mamuska tuli täna meile, hakkas kohe köögis asjatama ja mul meenusid need ameerika komöödiad, kus emadele ikka ja alati tundub, et lapsed enda eluga kuidagi hakkama ei saa. Tegime kahtesorti kartulisalatit. Esimene on äädikaleemes ulpivad kartulid sibulatega ja teine majoneesis kartul ja tomat- huvitav ja lihtne. Lõpetasime jõulukingituste pakkimise ja Gyula koos Gergöga tõid jõulukuuse- homme ehime vahvasti ära ilmselt. Ilm tegi vingerpussi, oh sa vahva ilmataat :)
Kõik on valmis, et väike Jeesus ikka kenasti tulla võiks homnepäev.
Miskipärast on kõht koguaeg tühi viimasel ajal. Äkki tahab lihtsalt talveks sooja saamiseks mingisugust rasvakihti peale koguda. No see oleks küll jubeimelik viis, naljatilk.
kui rõõmustav võib üks muusika olla
kui võimatult hästi võivad ühed küünlad lõhnata
kui külmaks läheb üks tuba ilma ahjuta..

"Kust mujalt küll ammutaksin oma loominguks inspiratsiooni, ideid ja elamusi? Ega siit leia midagi, nendel külmadel kividel, korrastatud parkides sagivailt inimesilt? Põhjamaalane peab üha järjest tundma oma maa hingamist, peab nägema sealset kevadist kirglikku õitsmist, haistma vinguvaid tuuli, kui nad tulevad traavides üle mere. Siin elades on meil vaid üks kasu: hakkame järjest rohkem mõistma ja hindama oma maad"

A.Gailit