Beirut

Hirmus jahe on õues. Tõmbasin palju head muusikat, mis rõõmustab. Päike on ka õues ja jõulude ajal saab nii palju rahvast kodus olema. Vanaemad ja võib öelda, et nüüd on mul juba kolm venda!
Tahan oma olematu kitarri peal sõrmedega mõne duuri libistada. Peakski laulma hakkama.. Isver, millal see küll viimati juhtus, kas oskangi. Vast ikka..
Kui naljakas, et laupäeval kool on. Kui vahva, et bassein terveks saab. Väike Jeesus tuleb toob jõulukingid ja siis laulame. Jõulupidu on neljapäeval- väike tagasihoidlik sündmus saab olema. Ei midagi ilusti riietumise kohta või kontserdi.
Tuli meelde, et nii ilusalt mängis see kitarripoiss seal jõulupeol ikka.
Alllallaalaaa life is wonderful..
Vana aasta õhtu plaanid tuleb ka ära otsustada. Vahel on halb, kui valikuid hästi palju on. Enamasti ikka on, sest kui just võiks sedapidi olla, et neid oleks , siis pole kunagi. Lume sisse tahaks hüpata, jahhoi! Möödunud aastal said nii ilusad lumeinglid kooli sisehoovile tehtud, kes mäletab ?
Naljakaim kõige juures on see, et täna on 15 detsember, mis jätab mulle umbes täpselt vähem kui kuu, et ungari keel puhtalt suhu saada. Tundes ennast, tean et saan hakkama. Laiskus, laiskus, lase mind lahti!
Ja siis tahaks endale hästi palju trummipulke miskipärast ja isiklikku kitarrimängijat, milleks saaksin vaid ise olla. Teised ei tunneta mind niimoodi, aga see saab nii palju aega jälle võtma, et harjutada midagi uut sisse. Samas kui ma kunagi suureks saan, siis teen bändi! Vot, olgu olla! Ja laulan end hingetuks. Hahahaaaa.
Ja ma tean, et on palju inimesi, kes ootaks, kuidas räägiksin oma päevast üksipulgi, aga ma ei oska. Päriselus võin surnuks rääkida oma päevategemistest ja teen seda siiingi- ungaris, aga niimoodi kirjutada ei saa kuidagi.
Aga mul on üks vahva sõber, üks jube vahva sõber. Ja ta joob hommikukohvi minuga ja kirjutab unejutte.
Liiga palju vaba aega on mulle vist kätte antud.
Jõulud on käes, isegi kirikuõpetaja lausus sedasi. Paluks rõdule ikka sel aastal ka kuuske!
Mõte tulevast eksamist teeb rõõmu- tegevus.
Juurdlen ja ei mõista, kas tõesti.. olen siis nõnda lapsemeelne?