Tänased tegemised langevad asjalikkuse tähe all. Krapsakas tütarlaps (mina) sõi hommikuks ühe virsli ja kolmveerand paprikat. Teekond oli pikk ja sellistel puhkudel ei jää tõesti üle muud, kui rõõmustada kiirteede olemuse üle. Käisime Györis- üks Ungari suurimaid linnu, ehkki imestasin järjekordselt et Budapestiga ei anna ka teda võrrelda. Meie tegelik sihtpunkt oli siiski Pannonhalma, kuhu kunagi ammu-ammu saabusid Prahast Benediktuse mungad ja rajasid kloostri hiigelsuure mäe otsa. Muideks Pannonhalma kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse, ühesõnaga väga tähtis ja vaatamistväärt paik. Teise maailmasõja ajal oli Pannonhalma Punase Risti kaitse all ja tänu sellele pääses ta pommitamistest ja võtab oma täies hiilguses vastu külalisi ka praegu.
Kogu hoonetekomplekt koosneb kirikust, kloostrist, koolist ja raamatukogust. Kloostris elab ka praegu 50 munka ja sealne kool on parim kogu Ungaris. Õpilased jäävad "ühikasse" ega tohi lahkuda kooliterritooriumilt. Kujutan ette, et eks ta range pea olema, kuid kooli lõpetanutel on vaba pääse ükskõik millisesse ülikooli.
Mis minu jaoks veel huvi pakkus oli asjaolu, et kirik oli kolmetasandiline- kõige kõrgemal altar, kus preester missat peab, siis paik laulmiseks ja munkade palvetamiseks, kusjuures nad teevad ka seda praegu igal hommikul ja õhtul ja kõige madalam osa pinkidele ja usklikele. Kontrastid tasandite vahel olid kordi suuremad võrreldes meie kirikutega.
Ka 1578ndal aastal tehti omamoodi graffitit, kus keegi kiriku külastaja kirjutas ukselävele "Mina olin siin... "
Kõige rohkem vaimustusin raamatukogust, mis oli lihtsalt hingemattev ja kohutavalt suur- suurim oma raamatute kogu poolest terves Ungaris. Kujutasin juba ette, kui huvitav oleks tunde nende raamatute seltsis veeta.
Tegime Juditiga kahepeale posu pilte ka :)

unekott..


kirik seest..

raamatukogu rõõmud ..


Ja lõpuks jõudsimegi Györi, peamiselt küll sellepärast, et me tühjad kõhud meid sinna viisid. Toit oli jubehea, jalutasime keskväljakul ja sõitsimegi koju, sest kuidas sa teed ungarlastele selgeks, et pluss kraadidega keset talve on ju täitsa korras värk.