Elu üsna palju ongi just säärane nagu tolles filmis. Ja päriselt ongi ees need kummalised valikud ja võimalused. Ainult, et seal nad ei näi kõike tervikuna võtvat. Või on see siis tõesti nii, et maalapsed on maalapsed ja linnalapsed linna ?
Kui ruttu me ikka kasvame ja kas minu ema isa mõtlesid kunagi sarnaselt nagu mina ?
Kas mu väljasuretatud kaktused võisid midagi siiski tähendada? Kes üldse suretab kaktuse välja!?
Kes üldse tahab suureks saada ja jõuda üksinda korterisse ja aru saada, et on elektriarve ja veearve ja telefoniarve ja külmkapp on tühi ja toad on koristamata ja must pesu vedeleb pesukastis.
Koomiline.
Lähen parem poodi ja ostan kartuleid.
Iseloom võib inimesele ikka tõeline õnnistus olla, hea on enda üle naerda .

how do you know when to let go ? where does the good go, where does the good go..