Meisterdasin kartuliputru ja sõin nii palju, et kõht peaaegu valutama hakkas. Aga kartulipuder ongi selline asi, mida lõputult süüa võib. Õues sadas laia valget lund ja kühveldasime teerada selgemaks. Ma ei ole sellest kunagi päris täpselt aru saanud, et mis mõte sellel on, sest 10 minuti pärast on kõik samasugune ju. Ehkki kühveldamata oleks lund 2x rohkem, milline rõõm!
Tuba on külm, raamat hea, grey anatoomia ajab muigesse ja vannivesi aurutab mõlemad toad. Nädalavahetusel ma nüüd ainult vedelengi.