Improvisatsiooni puudus on kuidagi. Koolis muudkui süstitakse kõiki ja viis kooli on suletud kusagil, aga tundub veidi üle puhutud.
Oma ideaalses maailmas elamine on tegelikult tore ja ründav sõdur on rumal olla.
Avastasin jälle reggae muusika ja selle trummikäigu, millega Vasemägi aeg-ajalt mind rõõmustab. Teatrisse tahaks minna. Ja ma ei suuda, pean oma kontserdist siiski rääkima, sest ma lihtsalt armastasin seda. Imelised bassikäigud olid all ja improd olid lihtsalt nii sobilikud. Kirjutasin luuletuse täitsa ise- päris vahva. Siuke isamaine tuli teine. Eile oli üldse tähtis päev- kõigil olid intervjuud igalpool, kõige tähtsamat kuuleme aga täna ja ma ei jõua ära oodata, sest see puudutab ka mind. Vastik udu on õues, aga mu klassikaaslased on nunnud. Õigus, vampiirifilmi kaeme kah sel nädalal :)
Ja terrorimuuseum - ootasin rohkem terrorit vist, aga kelder oli tõesti hirmus- kõik need kongid ja karts. Mind häiris veidi, et mul ei olnud võimalust piisavalt palju informatsiooni kätte saada huvitaval teel. Kes tahaks minna muuseumi ja lugeda valgelt paberilehelt pikka raamatust võetud teksti. Üldsegi, miks Austria she on ? See ajas mind naerma, kuid seal peab natuke rahulikumalt ringi käima ja giidiga oleks vist parem- tundus sedasorti muuseum. Arvan, et see jäi mulle üsna segaseks, ehkki mul on teadmisi kommunismi ja natsismi kohapealt, kuid nähes oma õde sain aru, et asi oleks võinud veel hullem olla. Aga samas oli põnev näha asju Ungari poolepealt. Ja kogu muuseum nägi iseenesest vinge välja. Kui rahulikumalt aega on, siis lähen korra veel kindalsti tagasi.
Üks asi jälle rohkem nähtud:)