strawberry swing..

Pühapäeva hiline hommik uduvihmas. Jalutan mööda tänavaid märkamatult mäest üles ja millegipärast püsib suur lopergune naeratus mu näol. Ilmselt võiks ju paha olla sellest suurest keerutamisest tantsuklubis, aga ei. Koduuks on lukus ja keegi ei vasta telefonile. Ometigi tõuseb Judit täpselt kaks minutit pärast mu saabumist. Ta magas kaksteist tundi- uskumatu ! Tema puhul tõesti. Kas ma tahan omletti seentega? Aga loomulikult tahan! Aias on lehed riisumata, juba õige mitu nädalat. Aga just nüüd, kus me kolmekesi hilist hommikusöögi omletti pugime, läheb jutt lehtedele. Miks mitte minna õue ja neid riisuda. Puiklemisest polegi kasu ja nii me müttame seal hallis pimeduses terve tunni ja värske õhk teeb imesid..
Hea nädalavahetus oli, kui piirduda ühesõnaliselt. Ometi ei ole sellest kunagi piisavalt, kui palju ikka üht ja sama korrutada. Ma ärkasin laupäeval täiesti keset päeva.(jõudsin üsna hilja õhtul- film oli jura) Vanaema oli meil ja tegi rohelist suppi, mis imehää mekib. Ehkki pearoog oli jube kartuli asi, polnudki päris kartul. Päev läheb nii kiirelt käest ja lõpuks oli kell 3, istusime kolmekesi laua taga ja õppisime ungari keelt- mina õppisin, judit küsis ja vanaema sosistas vahepeal ette. Paluti ka eesti keeles mõned laused vuristada ja nii rääkisin vaavanamast ja kinnastest, mustritest ja luuletustest- ilus rütm on eesti keelel. Kui vanaema koju läks, sain autoga linna- mul on tõsiselt igasugune vaimustus rongide vastu kadunud. Tantsukluppi oli teada tee, ainult pastlad jäid koju. Seda on raske seletada- ungari tantsud on meeste tantsud või esmamulje on selline. Mees juhib- tantsib. Sina astud samme ja keerled ja keerled , kuidagi lõpmatult keerled. Ja tunned end kohmakalt- eestlaslikult veidi tuimana. Aga küll see asi tulema hakkab- arvan. Iga asjaga on nii. Ja muusika on sama keerlev kui kogu see tants. Meestel on tugev haare- eestis on neid vähe. Nii hea oli jälle muusika keskel olla- kodune, hubane.
Vastikult sügis on ja lehed on otsas- kõik maa peal ja meie muudkui riisume ja pole ei otsa ega äärt. Ja miks kõik inimesed ühe korraga helistama peavad ja ühe korraga samaaegseid plaane peavad- miks ma siis alati magan? Aga palju sai tehtud ja Virgel on loomaaed kodus, aga nunnu mullivann, kus lillepotid peal elavad :) Ei teagi vist kedagi, kel nii suur tuba oleks...
Nüüd olen veel ka päiksekiir ja liblikate pärast on ka hea meel ja Hebe oli tubli olnud . Nii hea on tulla koju , kui oled heas tujus ja siis äkitselt läheb veel paremaks. Neid päevi võiks rohkem olla ja vestlen ungari keeles- endalgi suu lahti !