Vaheldus missugune- ilm on tõesti kõikvõimas. Eilne imesoe päike vahetus sooja vihma ja sombuste pilvedega. Niiskus on kõigis mu riietes, mütsis ja isegi juustes. Tore, mida paremat tahtagi. Koristaja tädi heietast vihmast minuga- ilmselt midagi selle muutlikuse kohta. Ei, tegelikult on ta muhe, väljaarvatud see, et tooli mu voodilinade peale paneb.
Ma olen praegu nii pettunud, et akordioni nii palju ei saanud harjutada, kui oleks tahtnud, loodan, et õpetajaga pettuma ei pea. Sonatiinidest on väike tüdimus küll juba. 3 kuud mängida sonatiine- liig, mis liig.
Peaksin isale kingituse leidma ja muudki ostud tahavad ostmist- see ajab nüüd naerma , teadagi minu asjalikud ostud. Üritan kräsupead ka meisterdada. Ainult, ma ei tea, kuidas seda teha või mida vajan . Eks näis, olen kokamees natuke vahepeal.
I feel the music in you...
Vasemägi tekitas mus Adiemuse vaimustuse ja nüüd ma kuulan neid lugusid koguaeg.
Kõik mu kotis lõhnab küüslaugu järele, kuna ostsime ükspäev mingisugust imehead küüslaugu kukilt, mille ema kooli kaasa pakkis.
Kui ma süsti saan- rõhutan, kui saan, siis hakkan nagunii nutma, parem ei mõtlegi sellest. Vähemalt ei võta nad verd- öäk , kondinõrkus tuleb selle peale lausa. Olen rongiga jälle getos- tähendab pole palju jäänud enam.
Splendid- sain oma tujuka sonatiini.
Ja sain kingi ja kampsuni ja hea tuju, et jõuludest rääkisime. Osssa juba 6ndal detsembril jagame kinke ja siis veel hiljem ja terve kingikuu! Naljakas veidi..